teisipäev, 26. mai 2015

miks ma veicc pettunud Tartus olen

Mõlesin Pärnust ära kolides, et oh johhaidi, Tartus ülilihtne tööd ju leida ja kindlasti kodu ka. Suur linn, lots of chances. Huijat. Ma alustan nüüd homme päristööga, 27. mail. Ja kuna ma Tartusse kolisin?? Ma käisin vist juba veebruari lõpus esimesel vestlusel. No mingi 3 kuud tagasi. Aa, ups, ma olin fotograaf ka vahepeal ju :D Aga ok, alustame algusest.

Ma seekord nimetan korra need kohanimed, kus ma käinud olen, aga siis rohkem ei nimeta ja kasutan aind esitähte (Ma endiselt ei taha, et keegi nt googeldab enda ettevõtet ja leiab minu blogi... Ma nt ise ükskord googeldasin pädiga "lhv kutid" ja kolmandana tuli mu postitus, kus ma neist kirjutasin!! :D)

Kõige esimese cv saatsin ma Minti. Kõne sain sealt täpselt enne joomahakkamist, sest Talvekad olid. Ma reaalselt olin juba uksest välja astumas, kui veel ruttu midagi paberile kirjutasin ja siis seda rändom kõne Getlynile ja Markkole seletasin :D Läksin vestlusele ja kolmele proovikale, ehk siis pm olin kogu nv mingist kellaajast seal. Mulle sai suht kiiresti selgeks, et mina seal töötada ei taha. Ma võrdlesin kõike Bumerangiga ja neid miinuseid oli nii palju, et ma lihstalt ei suutnud ja otsisin tööd edasi. Kutid olid sõbrad kohe esimesest päevast ja nemad olidki ainuke pluss, mis mulle seal meeldis. Ok, tegelt seal ikka head kokteilid ka :D Ma üldse ei ütle, et see koht mingi nõme pleiss on, aga töötada seal ei tahaks. Ma hellasin pärast esimest päeva seal Sandrale ja ütlesin, et vaata on Mäki burks ja siis mingi suvalise putka burks (no inimesed on võrrelnud a'la mäkki millegi muuga, apple arvuteid millegi muuga, et neist paremat ei ole jne) ja praeguses olukorras on B see Mäki burks ja M see mingi suvalise putka burks :D Ma reaalselt tulin kohast, kus viimnegi detail oli paigas (alustades kassast lõpetades kaubaga) ja kui ma nägin seda seal, siis teadsin, et i need a new job! Mingi paar nädalat hiljem ütles mulle ka naine sealt, kes suht kohe lahti lasti :D, et "valisime tüdrukud, kellel on rohkem teenindajatöö kogemust". Vastasin talle, et ega ma M'i peale ei panustanudki :D

Pean mõtlema nüüd veits, mis mu järgmine koht oli... Yakuza? Jepp, vist küll, sest sinna läksin ma vestlusele peale ühte pidu. Ja siis suht kohe proovikale. Ja jälle hakkas pihta :D See ja see ja too ei meeldinud. Alustades sellest, et kokad olid venelased, kellega seal tundus, et nii juttu ja pulli ei saa, lõpetades sellega, et nõudepesija sealt mingi hetk sääred teeb. Ja üleüldse ei tundnud ma, et see sushivärk minu teema oleks (siis ma polnud seda veel kordagi pm proovinud) ja ma ei olnud neist kleitidest just vaimustuses, mida nad seal kandsid. Ütlesin sinna ise ära.

Pärast seda vist Pierre? No P's tuli mulle küll naer peale. See oli max level ülepingutatud vestlus, et ausalt, piinlikult naljakas oli. See oli grupivestlus, kuuekesi vist olime. Vahepeal saatis kaks pliksi ära. No alustuseks oli vaja täita ankeet, mida poleks ainult debiilik täita osanud. Pm olid küsimused sellised, et "kas tuleksid tööle töökaaslase asemel, kui ta haigeks jääb? jah/ei" No hallo, muidugi vastan ei ja loodan tööd saada. Siis seejärel küsis ta igaühe käest küsimusi, mille pointist ma reaalselt ei saanud aru. Vestles u 5min meist igaühega ja kui ma seal kuulasin neid küsimusi ja vastuseid, siis ma üritasin niiii pingsalt välja mõelda, MIS KURAT ON KÜSIMUSE POINT ja mida ta sellest vastusest küll välja loeb. See asi oli ausalt no nii ülepingutatud, et oli korraga piinlik ja naljakas :D Ma ei mäleta enam neid küsimusi, et näidet tuua, peale ühe, mis ta minult nt küsis, a'la midagi sellist, et kas mu endine tööandja andis mulle juba töökäigus ka lisaülesandeid vms. Et noh, läksin tööle ja siis selgus, et oii seda pean ka tegema vä. Mida see neile andis nagu? Wat. Muidugi nad olid enne B'sse ka helistanud ja siis helistas mulle pärast vestlust, et küsida, kas saan tööga asap alustada, jah, kas tahan pikemaks ajaks tööd, jah. 10min hiljem hellas ja ütles, et nad ikka ei taha mind :D Vestlusel olin ma ainuke, kes otsis pikemaks ajaks tööd, noh tol hetkel mingi 1,5 aastaks, sest järgmise suve lõpuni oleks ikka. Ja ma olin ainuke, kellel oli samaalane varasem töökogemus. Ja seetõttu ma ei saagi nende värbamisprotsessist aru, mis kuradi loogika järgi nad töötajaid otsivad?? Paar nädalat hiljem oli jälle töökuulutus üleval :D Hahaaa!

Äkki sellest järgmine oli Ristiisa? Käisin vestlusel ja nii nagu M'iski, nvl tööl. Noh ja nagu ikka, hakkasid erinevad asjad häirima. Kõige rohkem aga kollektiiv. Nüüd ehk seal normimad inimesed, sest nad otsisid suht paljusid, a kui ma seal olin, siis kõik olid tüdrukud ja muidu nagu okeid, aga kuidagi imelikud olid ikkagi osad, mitte mingid pullivennad... A no köögis vaadati mind kogu see aeg viltu :D Juba vestlusel öeldi, et "osad kokad on meil siin sellised, kes panevad uued proovile" Psssh, nagu Bs oli mingi hetk boss nõudepesija, siis seal vist kokad :D No mingit kodust tunnet seal ühesõnaga ei tekkinud ja kui ta mulle helistas, et "sa olid tubli ja me mõtleme veel, sest teisi on ka", siis ma ütlesin ise, et kle, ma ei tule, mul töö olemas. Tolleks hetkeks juba oligi, nii et kujutage ise ette kaua need asjad venisid jne :D Siis ma saatsin CV Asian Chefi ja La Dolce Vitasse, mõlemast kohast hellati, aga ütlesin, et no thanks, mul töö olemas. AC munes veel eriti kaua, ma nagu reaalselt tahtsin küsida, et nahhui sa mulle mingi paar nädalat hiljem alles helistad?? Rohkem ma ei mäleta, kas ma siis veel kuhugi saada üritasin või ei, aga kui ma nägin seda fotograafivärki, siis oli mul nagu OMG SEE ON TÄPSELT MULLE!! Aa, Õlle Taresse ütlesin ka ära :D Igatahes mõtlesin jälle, et everything happens for a reason ja nüüd leidsin ma enda dreamjobi :D Helljee eksole :D

Ma olin seda tööpakkumist juba varem ka vaadanud ja ma tahtsin minna, aga siis oli rohkem kooli ja ei saanud nii. Nüüd siis sain! Kohe saatsin CV, kohe suht sain vastuse, samal nädalal tegime vestluse, samal nädalal tegin tervisetõendi ja sama nädala laupäeval läksin. Dreamjob oli see ju küll, nagu te teate :D

Ja kui ma sealt ära tulin, hakkas jälle pihta. Käisin Ränduris vestlusel ja proovikal. Nüüd tundus best place, kus töötada. Ülemus megachill ja kui Sandrale pärast vestlust hellasin, siis aind ülistasin teda :D Ise ütles ka, et "saad omale linna kõige ägedama ülemuse" Kõik inimesed seal olid nii toredad ja ei olnud mingeid bitch face'e, et sa uus jne... Köögis olid toredad inimesed, tüdrulud olid toredad ja ütlesid, et nad pole ammu nii normaalset inimest seal proovimas käimas näinud :D Ilmselgelt ei ole see võimalik, et mina kellelegi ei meeldiks :D Aga siis... See vend ei helistanud mulle iialgi! Saate aru, kõige lahedamast kollektiivist ei helistatud tagasi. Ma poleks olnud pettunud, kui R poleks helistanud, sealsed inimesed ei meeldinudki mulle eriti... Aga tra, vaatad et ohhh nii norm vend on siin ülemus ja räägid taga vestlusel tund aega maast ja ilmast, tuleb küsib su käest "no lilleke, kuidas sulle meeldib?" ja siis never ei helista isegi selleks, et öelda, et ei taha mind! Siis oli küll nii, et palunkäipersetroppkuilinnasnäensiissõiman. Need pliksid olid mind pärast seda CTs näinud ja baarmenile öelnud, et ma olen tore pliks, sest baarmen tuli mulle seda ütlema :D Järgmine päev tagantjärgi mõtlesin, et ei no väga norm :D

Siis käisin La Dolce Vitas vestlusel, aga seal see omanik itaallane ja kahtlane vend. Töökuulutus kogu aeg üleval, aga ei reageeri. Mulle helistati ka alles teisel kandideerimisel. Ja kuna Sandra oli seal enne mind käinud ja öelnud, et see omanik ligadi-logadi vend, siis ma niiväga ei lootnudki. Ta pidi helistama, kui neil on vaja, aga ei helistanud. Ta pani töökuulutuse ülesse ja siis ütles, et neil VÕIB-OLLA on vaja!! Mida inimest!! FU!

Siis saatsin ma mingi aeg niisama CVsid kohtadesse, kus väliterassid ja oleks ju nagu inimesi vaja, aga ei miskit. Ma mõtlesin juba sel hetkel suveks Pärnusse kolimisele ja helistasin isegi Eenokile, et ta korteri kohta uurida, sest töö oleks mul ilmselgelt olemas olnud, sest ma olen nii hea lihtsalt, et inimesed, kes mind teavad, ei ütle mulle ära!! :D B-s kuulsin ikka köögist, et minuga kõige parem tööl koos olla, kõik sujub, on korras ja tehtud + pulli saab ka. Ja võrdelsin end teiste B-s nähtud teenindajatega ja seetõttu ma teadsin, et asi tegelikult pole minus. Midagi muud peab kuskil viga olema :D Ja siis ma mõtlesin, et okei, natule proovin veel ka kui ei saa ikka tööd, siis kolin Tallinnasse.

Kandideersin veel siis Dedisse, sealt helistati, ütlesin ära. Läksin Himaalaja Juttudesse ja seal oli ka palju asju, mis häirisid, aga mõtlesin, et no pohh, tulen siis siia, sest Tallinnasse ma ikka nii väga ka nüüd minna ei taha ju :D Aga aga... Käisin veel kiiresti ühes kohas vestlusel ja ütlesin, et mul kaks päeva aega, et HJ-desse öelda, kas lähen sinna v ei. Seega kohe järgmine päev käisin proovikal ja minuga tegeles peale teenindajate ka peakokk-omanik, kes rääkis minuga ja tundub ka üks vinge inimene olevat :D Rääkisin talle, et mul otsustamisega ülikiire ja õhtu lõpus ütles mulle, et tahab mu tööle võtta. ILMSELGELT TAHAB! Need, kellega seal koos olin, olid küll sõbralikud jne, aga no ei mingit smilimist inimestele. Ja mulle toonitati seda ikka mitu korda, et see on oluline!!

Nüüd siis ongi nii, et homme alustan. Ma loodan, et everything still happens for a reason ja kõik läheb hästi. See on esimene koht, kus mind miski ei häiri ja halllooo, kui ma panen oma töökogemusse töökoha, mis on Tartu parim restoran, ülihea mainega koht, mille kokk on presidendi vastuvõtul süüa teinud ja kellest lehte artikleid kirjutatud, siis see juba annab mulle nii palju kuurde kui mingi suvaline pubi ja see tähendab, et kõik ikka juhtub põhjusega! Kõik need 'ei-d' sain selleks, et Chez Andresse välja jõuda.

Nt erialaseid töökohti ei taha ma teadlikult. Või selliseid, kuhu peaaegu olemasoleva kõrgharidusega kandideerida võiks. Sest... Ma ei taha veel karjääri teha ja ma üldse ei tea, mida ma tahan kunagi teha, aga plaan on ikka pärast kooli siit minema minna ja siis ma ei taha küll, et mingi töökoht mind kinni hoiaks ja et ma minna ei raatsiks :D Sellepärast tahtsin ikka sellist tööd praegu.

Sandraga kahepeale oleme vist suurema osa Tartu söögikohti ära näinud, neid süsteeme, ülemusi, kööke jne. Mõne koha köök oli rõve as fuck :D Nt ma nägin sellist asja, et vanamees istus köögis, sokke jalas polnud ja siis mudis oma kossi sees haudunud jalgu :D Right after that läks ta süüa tegema :D

Ok, ma rohkem ei viitsi... See tuli nii pikk, et ma ei jõua enam sellest kirjutadagi, kuhu ma elama lähen. Later someday!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar