kolmapäev, 29. aprill 2015

bye bye laevaelu

Nonii. Ilma igasuguseid nimesid nimetamata (nagu ikka selleks, et see blogi mittekuidagimoodi võõrastele ja valedele silmadele leitav ei oleks) saan ma öelda, et üks firma lõpetas teisega lepingu ära, sest sellel teisel firmal olid erinevad jamad ja laevale läheb paari kuu pärast täiesti uus firma pilte tegema. Mina sinna enda cvd ei saatnud, aest ma olen enam kui kindel, et mul tekkis tööst endast räme kopp ette ega mitte lihtsalt sellest, et olin juba nädal aega sama asja iga päev teinud. Kui ma päriselt peaks teisipäeval nüüd uuesti minema siis... Öäkk, ropsida tahaks :D Nii vastumeelne, et ulme. 

See elu oli lahe, mis töösse nii väga ei puutunud. See inimestega rääkimine ja nendega piltide tegemine ja selline chill. Neid pilte praegu vaadates mõtlen ma küll, et no äge oli, aga mitte töö :D


Seda pilti tahtis nt see keskmine kutt. Obviously eksole :D Mingile teisele kutile andsime pohuilt kaamera ja siis tegime pilti ja rääkisime juttu ja nii need laevasõbrad tekivad :D



See oli lahe sõbralik somm. Tal oli sõber ka ja viskas nalja jne. Mul tuli kohe meie Pärnu naaber Jukka meelde, kellega vahepeal ikka üle tänava räägitud sai :D Vend oli ülisillas, et K oskas soome keelt ja oli insta best friend lihtsalt :D Minu soome keel on küll vist kuhugi ära kadunud, ma ei mäleta seda enam eriti. A sp olimegi K-ga hea tiim (ja ilmselgelt muidu ka), sest mina rääkisin venelastega ja ta sommidega. Aga lõpuks rääkis tema ka "daa desjat euro, harašo?" juttu ja rohkem polnud pm vajagi :D Embi tehes rääkisin ka mina vene keeles ja johhaiidi, kui oli nt eesti-inglise-vene järjest ja veel mitmeid kordi ja ikka segaläbi, siis tulid laused a'la "tere palun tulge seiske joone alla, kaare taha" või "oodake your ticket" jne. Keel oli normilt vahel sõlmes.


Noo see pilt oleks nagu mingi lovebirdide pildike. Eksole ju?? Tegelt tegime oma viimast pildiringi ja siis tegin temast pilti ja siis next moment tahtis juba minuga pilti. No ma tavaliselt korra ikka mõtlesin enne teistega pildistamist, et kellega ma ikka pilti teen ja kas on ikka vaja, aga tema puhul oli savi ja noh siin ta on :D Kutt oli üksinda ka, veicc nukker oli.


See kutt töötab ise laeval. Sain laeval veel paljude teiste toredate inimestega tuttavaks ja juba nagu sõbrakski ja siis põmm... Never gonna see again :D Ilmselt ikka kunagi tulevikus trehvab, aga noh.. Kes teab kuna eksole.


Sometimes Lotte, always Stella.

Kuidas ma nii kole olla saan??? Kirjutan siis siia pildi alla selle stoori, et no ausalt, tegime üksteisest ka kaameratega pilte, aga mina pole absulllll fotogeeniline. Ma jään palju parem kellegi telefoniga tehtud pildile või enda pädiga tehtud selfile, aga kui tehakse normi kaameraga, siis on pucic. Ma pole ilus :D


See vend oli mingi 10-liikmelisest kambast, kes Ahvenamaale kalale läksid. Sõbrad tulid meie putka juurde juttu rääkima ja pilte tegema/ostma. Ja õhtu lõppes nii, et meil olid letipeal kaks pudelit shampust ja rikkusime jälle reegleid. Hommik wasn't good.


Ma ja paar kutti..

Seda rooliratast pidime tassima iga päev edasi-tagasi. Ja kui me sellega läksime, siis inimesed ei väsinud naljadest "kapten on täna ilma roolita?", "sina oled kapten v?", "laev juba liigub, alles nüüd viid kaptenile rooli v?" jne.. Rohkem meeldisid mulle need inimesed, kes aitasid seda rooli tassida, sest see oli tsutt raske :D

Vasakpoolne vend on lahe, kas pole? :D Ma ei tea, iga kord kui teda vaatan, tuleb naer kohe peale :D


Meie üks rootsi kruiisijuhtidest. K ütles huvitava fakti, et kõik rootsi kruiisijuhid peavad laulda oskama. Vend lauliski samal ajal karaokes seda "i'm gonna marry her anyway" laulu.


 A see on lihtsalt ilus ju. Neid ilusaid sunsette nägi päris palju ja olid ilusad.


Me olime just töö lõpetanud ja istusime netis, no kell oli vast mingi 1 öösel, kui see vend laivi ilmus. Ilmselt eestivenelane, kes kogemata natuke eestikeelseid sõnu oskas. Eniveis, minul oli kõigest nii kopp ees ja mitte miski mind ei kottinud ja kui ta tuli, et gavarite russki, siis ütlesin svenska ja teesklesin, et ei saa ta eestiveneinglise mixist mitte sittagi aru. Aga noh kui see vend nii halenaljakalt jauras ja maha istus ning prisma kotist kanakoivad välja otsis, siis mu süda leebus ja lihtsalt... naersin. Lõpuks saime korralikult selle venna üle naerda :D


Seee oli see "lähme joome 1-2 koksi, siis magama" pidu, mis lõppes nii, et ma kajutisse minekut ei mäleta, kaks minttut läks alla, tuigerdasime kaamerate all ja sliipi mingi 4 ajal. Hommikul tuli äratas mind koristaja, kes ütles, et ma vizzt olen sisse maganud. Nojaa, mingi tunnikese või nii :D Mul oli mingi 10 äratust, ühtegi neist ei kuulnud.

Viimased päevad seal laeva peal ma mõtlesin, et ma pean vist viharavile minema vms. Ma pööritasin silmi inimestele, mölisesin, nende küsimused ei kottinud mind vabseee ja ohkisin ja mida kõike veel. Kui keegi julges mu poole pöörduda küsimusega a patšemu wifi ne rabotajet?, siis sai ta maailma kõige tüdinuma näo ja rämeeeda silmadepöörituse :D Mind ajas VÄGA närvi, kui keegi tuli rändom asju küsima FOTOLETIST, MILLE PEALE ON KIRJUTATUD PHOTO SHOP infoküsimusi. Nahui mina ei tea, miks su wifi nje rabotajet, mina ei tea, kust sa wc-paberit juurde saad... Ma küll tean, kust sa saad süüa, kust juua, kus vetsu, kust kajutisse või kus suitsu teha, aga ma faking ei viiitsi sulle öelda, sest sa oled mingi viies inimene õhtu jooksul, kes seda küsib! Ma olin viimased päevad niii väsinud, nii tülpinud, nii pohhuist ja inimestega tige, et thnk god, et sealt maha sain. Ma päriselt mõtlesin, mis asi mul viga on, sest isegi mingid näod lihtsalt ajasid juba kettasse... Või ees koperdavad vanakesed... Nii et, mis asi ma aasta pärast oleksin olnud? Püstihull või? :D

Nüüd out of topic:


Miss Manga ripsmetušš on päris hea ma vaatan. Kulmud pole tegelt nüüd niii erinevad ka mul, lihtsalt seda ühte oskan kergitada, teist mitte :D

pühapäev, 26. aprill 2015

kui tahad olla fotograaf...

... siis fotograafiaoskused on viimased, mida vaja on. On vaja hoopis muud skilli.

1. Rutiin. Sa teed 14 päeva täpselt sama tööd. Iga päev, iga kell, see sama asi! Ei mitte midagi uut :D kui me õhtul Rootsi poole peal söömas käisime, siis kogu aeg olid need samad majad ja saared... Isegi printer ei pannud näkku, et noh nt oleks jõudnud sööma mingi 10min hiljem kui muidu, et teistsugueid maju vahtida. Nope. Same shit every day.

2. Pohhuism. Sa pead olema nagu lhv kutt ja inimesi huiama. Ilmselt saaavd lhv kutid rohkem eisid, kurje nägusid ja sõnu inimestelt kui laevafotograafid, aga siiski, sul peab olema sellest pohhui, et kuigi sa nt tead juba, et sealt tuleb ei. Peab olema pohhui, kui keegi juba kaugelt viriseb, et "ei isssand jumal meie küll pilti ei tee", raputab meeeletult pead ja korrutab "nej tack" või kui sa saad inimese pidama, paned ta jooone taha ära (no värava alla, seal kus enne laevale minekut sadamas pilti tehakse) ja ütled smiiiile ja siis sel tehkel, kui ta rsk peaks smilema ja poseerima, saab ta aru et OI ISSSAND JUMAL PILTI TEHAKSE, NEJ TACK ja minema joookseb.. Peab sul sellest pohhui olema. Sest kui ei ole, siis sa lähed närvi. Nagu mina :D

3. Suhtlemisoskus. See pole mitte niisama, et noh vene keel ja inglise keel ja niisama nagu rääkida oskad. Sa pead teadma, kellega ja kuidas rääkida. Kuidas suhelda lastega, kuidas suhelda vanakestega, kuidas purjus inimestega, kuidas lollidega. Noh nende viimastega mina ei suuda suhelda :D

4. Sleep is for weak. Et noh kui öösel mingi 5 tundi on jumalast enough, siis paki asjad ja mine. Arvesta, et selle 5 tunni jooksul kuuled inimeste lõugamist, laeva rappumist ka. Et noh, vahepeal peab öösel üles ärkama :D

5. Homesick olla ei tohi. Ma tegelt polnud kordagi homesick, sest olen ma ju Pärnus olnud kodust eemal ja Hispaanias. Aga Tartu, sõprade, erinevate ürituste ja pidude ja selle Tartu elu igatsus oli mõlemad korrad. Minu jaoks oli too much 2 nädalat kuskil ära olla ja mitte midagi toimuvast teada :D

6. Enesemott. No seda peab rämedalt olema! Niii lihtne on laeval laisaks muutuda. Töömõttes. Ma ei taha ette ka kujutada, kui hull on seda tööd üksi teha. Ma ei teeks lihtsalt, mõtte vastu on juba ilge vastikus. Ja kahekesi on ka ülilihtne laisk olla, sest kui ei viitsi, siis ei tee ja kui ei viitsi, ei müü. Sest mida rohkem ise teed, seda rohkem müüd.

See töö ei olnud mulle, aga see pole põhjus, miks ma enam tagasi ei lähe :D

neljapäev, 23. aprill 2015

Kui ma nüüd aega saan, siis tulen ja kirjutan. Praegu on iga päev vaja kuskil olla + ma olen veel ilmselgelt väsinud ja välja magamata, seega ma ei jaksa elus nii pikka teksti sellises konditsioonis siia ära kirjutada. Enam laevale ma tagasi ei lähe ja seetõttu ongi palju kirjutada :D 

kolmapäev, 15. aprill 2015



Eile juhtus nii, et pidin teistsuguse kostjümmi selga tõmbama ja Lottet tegema. Teate, mis selle pluss on? Ka soome/rootsi penskarid naeratavad mulle ja on sõbralikud + tahavad ka kommi nagu väiksed lapsed :D

laupäev, 11. aprill 2015

mis toimub?


esmaspäev, 6. aprill 2015

kruiisil on alati laupäev

Lähen siis homme Rootsi kruiisile. Kui päris ausalt öelda, siis tegelikult seitsmele kruiisile in a row, aga mis ma ikka siin pikalt kekkan ja teid kadedaks teen :D Kes minuga koos kruiisida tahab, siis tulge ka! Olen nõus alates homsest 2 nädalat kruiisima ja kui kenasti paluda, siis võin pilti ka teha :)) Okok, nali naljaks. Aga kui keegi siiski tuleb, siis palun M/S Romantikaga! Mida see M/S btw tähendab?? Marine ship? Eniveis.. Kirjutan natuke sellest, millest ma eelmine kord kirjutada ei viitsinud.

* Esimene vahetus (vahetuseks nimetame me siis kogu seda aega, kui merel oleme) olin ma 10 päeva. Tegelikult on vahetus 14 päeva ja nüüd ma siis olen ka 14 päeva. Paar päeva enne vahetuse lõppu tuli illllllge erinevate inimeste igatsus peale :D Merel olles on ikka tunne nagu oleks "välismaal" ja kõigist väga kaugel. Et noh nagu ei tea üldse, mis maa peal toimub :D Nii üldises mõttes kui ka selles mõttes, et millega sõbrakesed tegelevad ja kuidas läheb. Sest mere peal olles ma ei viitsinud ega jaksanud kellegagi eriti rääkida. Nüüd vb jaksan rohkem, sest..
*.. me hakkame nüüd vaheldumisi hommikuti üksinda tööl olema. Et noh 2 hommikut ma, 2 hommikut K. See on juba such a win, sest siis saab vähemalt kaks päeva järjest kenasti välja magada ja päeval muud ka teha, kui aind magada.
* Nt Stockholmis käia, sest eelmine kord ei käinud ma Rootsis kordagi maa peal ja Tallinnas käisime kaks korda - ühe korra poes ja teine kord kontoris. Mõlemad asuvad sadama juures ja ausalt kaugemale ei olekski kumbki kord jõudnud minna :D Kolmas kord oleks ka peaaegu Tallinnas maas käinud, aga kui me hakkasime mõtlema, kui pikk tee on laevast Norde Centrumi, siis jäi plaan ära :D Kui oled ikka sitaks väsinud ja unistad voodist, siis see tee on ikka too long, et ära händlida :D Juba laevast sadamasse kõndida on palju :D
* Esimesel hommikul magasin sisse, sest telefon keeras mul ise kella Rootsi poole peal ära. Enne just mõtlesin, et huii on see telefon nii tark, et kella Rootsis keerata ja alati olen ikka ise pidanud kella õigeks panema, kui mingi tundide mäng olnud on. Nojah siis :D
* Sel samal ööl (enne mu sissemagamist) tuli K u pool 5 kajuti taha, sest "Stelllaa, me oleme rootsi embi hiljaks jäänud!!" :D Hea pull oli see, et ta nägi unes, et jäime pool tundi embi hiljaks ja siis ärkas üles ja kuna ta telefon näitab 4:30 jne (mitte neid 15,16,17 ja selliseid numbreid) ja kajutis ärgates ei saa ju sittagi aru, mis kell olla võiks, siis panigi vaene K end riidesse ja tahtis embi minna pildistama :D
* See koopas ehk kajutis elamine mulle sobib, aga see on küll pask, et kunagi ei tea, mis ilm õues on. Või nt ärkad üles ja ei saa aru, kas on hommik või hoopis õhtu ja embi aeg :D
* Üks hommik ajasin Rootsi ja Eesti poole töökellaajad sassi ja ärkasin sellepärast tund aega varem. Kui ma magama minnes vaatasin, et huvitav, mingi 4 tundi aind magada, siis mõtlesin, et noh päris vähe.. Ärkasin siis hommikul üles, koputasin K kajuti peale, et kus oled. Ta arvas, et magas sisse :D Noh, läksime siis sööma ja istume maha ja sööme ja siis K küsib jumala tõsiselt, et ooooota, mis kell sa ärkasid?!? Siis vaatasin kella ja sain aru, et traküll, tund aega varem!! Aga ei noh yolo ja swag poh ärme tagasi magama lähme :D Siis käisingi kajutis pädi järel ja hakkasin tinderdama..
* Leti ääres käib õhtul läbi igasuguseid inimesi - purjus/kaineid/sõbralikke/toredaid/ülejoonud/segitõmmanud/sebijaid/üksikuid/xkeelseid mehi/naisi/lapsi/noori. Niisiis.. Kui see Lõpukruiis oli, siis oli üks selline segitõmmanud noor leti juures ja ta läks lõpuks sellepärast sealt ära, et mulle kaebust kirjutama minna :D Pm long story short - pani leti peale euri ja mingeid sente veel ja küsis, kas selle eest saab pildi. Ütlesin, et eii nalja teed, kõvasti jääb ikka puudu. Tema siis leidis, et mina NAERAN tema raha üle ja et tema tahab ABIVAJAJAID selle rahaga aidata, aga mina olen nii ebaviisakas, et see mind ei koti ja naeran selle peale :D Ehk siis üks hetk tahtis ta pilti selle rahaga osta ja teisel hetkel sai minust abivajaja, keda ta aidata tahtis, aga mina ülbe plika vaid naersin selle peale ja ütlesin, et pangu raha ära või otsigu juurde :D
* Mina ei jaksa selliste inimestega seal rääkida ja taielda. Kuna mul on raske viisakaks ja sõbralikuks selliste lolliksjoonud inimestega jääda ja väga valus nii lolli juttu kuulata, siis parim, mis ma teha saan, on vait olla ja vahepeal mhmhitada :D
* A ei no lahedaid inimesi oli ka. Üks kutt tuli hommikul, et kuuulge, vaatame pilte, ehk ma leian selle tüdruku üles, kellega ma eile koos olin :D Üks vanem mees kõndis õhtul mööda ja ütles: "Oh, you look better than in the morning!" Need on ka enamasti lahedad, kes tahavad koos pilti teha. Kaks korda käisin tantsuplatsil korra tantsimas ka - ühe korra vedas üks kutt ja teine kord ühe maaailmanunnuima pisikese tüdrukuga, kellega me lastetoas sõbraks saime. + igal kruiisil nägin tuttavaid, v.a viimasel ;))
* Aa, kruiisil on alati laupäev, kui ei ole see päev, mil penskarid Eestisse spaasse lähevad ja/või tulevad. Rootsi penskarid on küll inimesed, kelle nägemist ma ei oota. Enamasti on neil selline suht sittasöönud nägu peas või on neil miljon keppi, millele nad toetuvad või siis koperdavad niisama. Neid on embis üliraske seisma saada, sest nad tavaliselt hakkavad juba kaugelt "nej, tack" kaagutama :D Panevad käed näo ette või vehivad käsi või raputavad kõvasti pead vms :D Ja noh ausalt tahaks vahel pead lihtsalt vastu seina peksta ja küsida kust need inimesed küll tulnud on?? Üks vanake oli eriti yolovend ja tuli laevale ÜKSINDA RATASTOOLIS ja liikus umbes sentimeeter sekundis. Ma ei saa neist aru, kes ööd ega mütsi enam elust aru ei saa ja nad (paremal juhul) tulevad oma kepikestega või siis nende käimisraamidel tudisedes laevale. Ma nt vahel pohmakaga mõtlen, et kui peaks praegu minema kuhugi, noh kõndima nt kas või 500m, et poodi minna ja vett osta, siis ma enne kannataks ilma või otsiks kellegi, kes läheks... Ja noh minu pohmakad pole sellised oi-kui-pask-on-olla-ma-enam-kunagi-ei-joo, vaid sellised ma-ei-jaksa-mittte-midagi-teha, siis teoreetiliselt peaksid need vanakesed ju minuga sama asja tundma, aga nad ikka jõuavad veel kruiiisile ka tulla :D Ma ei tea, kui adekvaatne see võrdlus nüüd oli, aga noh vast oli :D
* Tormid pole mul lemmikud at all. Ausalt ütlen, siis viimasel ööl ma lausa kartsin, sest laev loksus ja krigises ja magada ei saanud. Suvetormid pidid eriti hullud olema, et noh laev ikka KALDUB nagu pärispäriselt küljele ja vett viskab normilt üles välistekkidele välja. Sellega võrreldes polnud see viimane öö üldsegi torm :D

Aa see veel ka, et eks K on mulle igast asju rääkinud, mis laeval ja selle tööga üleüldse seoses olnud on ja mis ta näinud on. Tema aasta on olnud päris kirju ja ta on päris palju igast sitta üle elanud, mõnda asja oli raske uskudagi. Et noh, võib-olla tulen üks päev siia ja alustan sõnadega "te ei kujuta ette, mis minuga juhtus!" Hoian põnevust üleval, et te ikka siis ka siia tsekiks, kui ma vb pikka aega ei kirjutagi :D

No muidugi lähevad nüüd ilmad ilusaks ja soojaks, kui ma tööle lähen. Nädal aega tuli aind igast paska alla ja no see on väga kena küll. Eniveis, tahaks minna juba ja tahaks tagasi ka olla juba, sest mõnda eventi ma niinii ootan! Nt nvd Võsul, mm!

Aga noh, olge tublid, ilusaid päikselisi päevi ja kui tuleb mingi meeeletu isu kirjutada, siis ikka kirjutan ka selle paari nädala jooksul :D Cya!

laupäev, 4. aprill 2015

tinderileiud

Kuigi ma olen ammuilma sellest Tinderi vaimustusest üle saanud, siis see äpp on mul ikka alles ja ah ei.. Alles ma tinderdasin Rootsis kohe hommikul rootsi kutte. No ja kuna ma tahtsin praegu ühest tinderikutist kirjutada, siis mõtlesin, et räägin mõnest toredamast tinderihetkest veel :D

Võin ette öelda, et ma olen väga väga arg inimene. Suvel käis Pärnust ja seetõttu ka Tinderist palju turiste läbi, kes olid nagu heeey let's go out jnejne, et noh kas peole või linna näitama või mida iganes :D Siis nendega lõpetasin kohe kirjutamise, sest ma ei julge niisamagi kellegi võõraga kokku saada, et noh läheks välja. Mul hakkab süda peksma ja nii hirmus tundub see :D Mis veel siis kui keelebarjäär ka on ja what ever. Ei ma ausalt olen ise ka mõelnud, et milleks see Tinder mulle, kui keegi on küsinud, et noh kas oled kellegi leidnud ka vä. Ja ma siis vastan, et ei nalja teed vä, ma ei julgeks kellegagi kokkugi saada :D Mõnda aga ikka olen näinud... Üks tinderi match nt tuli sügisest kolledžisse, mõnda Tartus juhuslikult trehvanud, aga noh niisama lobisenud ma olen ikka rohkematega :D Aa, ühe venna unustasin täitsa ära, kes on ainuke tinderileid, kellega kokkusaamine nagu oligi täitsa plaanis. Õnneks oli selline täiega minu-inimene, kellega kõik matchis- jutt ja iseloom ja huumor jne. Ja ma rääkisingi temaga päris pikalt iga päev ja siis kui oli lõpuks nii, et "olen homme Pärnus, näeme" No siis oli boooše moi. Ma täpselt ei viitsi rääkida miks ja kuidas, aga miiting oli Portas (ta oli tööl) ja mul oli Marleen kaasas ja ikka mu süda peksis ja hääl värises ja kui me edasi läksime, siis oli OOOH SUCH A RELIEF! Vahepeal läks M ära ja ma käisin Portas veel ringi ja enne äraminekut kõndisin ta juurest uuesti mööda ja siis enam ei olnud nii hirmus rääkida, aga kui ma pärast Bumerangi maha istusin, siis rääkisin küll kõigile suure õhinaga, et nänänä mis mina tegin ja olin ikka max level uhke, et nii (tegelikult enam mitte nii võõra) inimesega kokku julgesin saada! Suht mannetuvärk tegelikult :D:D Teist kohtumist põdesin ka, aga siis edasi oli kõik juba normaalne :D

Nii et minus ei ole seda inimest, kelle võiks välja deidile kutsuda ja ilmselt sellepärast pole ma kunagi ühelgi pärisdeidil käinud. Süda hakkab mõttest juba puperdama nagu mingit õudukat vaadates ja ise mõtlen, et kuidas võõrad inimesed küll julgevad nii kokku saada :D Kui tänaval kellegagi kokku jookseks, oleks jumalast lamp, aga just see nt et nii, teisipäeva õhtul kell 7 lähme kinno! Nõup, never gonna happen :D Äkki on selline foobia olemas nagu päriselt ka ja ma ei olegi lihtsalt mingi argpüks? Google ütleb, et jah, ma pole argpüks, vaid mul vist ongi päriselt foobia - sarmassophobia! :D Just sayin, et see käib selliste inimeste kohta, keda ma piisavalt pikalt ei tea/kellega ei ole harjunud vms. Noh suht loogiline ka, et sõpradega niimoodi deitimas ei käida ja kellegagi aasta pärast tutvust ka vist sellisele deidile ei lähe :D Enivei, tinderileiud..

Üks selline vestlus nt:

X: Tere, kas Katrin on sinu õde?
Ma: Mis asja?
X: Lihtne küsimus ju :)
Ma: Kust see tuli?
X: Puu otsast
Ma: :D ei ole
X: Kuhu need helerohelised silmad siis täna lähevad? :)
(mul pole tegelt helerohelised silmad, just sayin :D)
Ma: Kuule see küsimus. Kas see oli sinu viis rändom inimesega juttu alustada? :D
X: Ei miks ma peaks. Lihtsalt sa oled ühe minu tuttava Katriniga väga sarnane, arvasin, et 99% õde.
Ma: No ma olen siin igasugu variante näinud, kuidas vestlust alustatakse, sellepärast..
X: No siis ei tohiks midagi üllatada ju
Ma: Ei üllatanudki, see oli lihtsalt wtf mis krdi küsimus kohe alguses :D
X: Ei saa aru, mis seal wtf oli. Tavaline küsimus. Ok ei küsi siis enam midagi
Ma: Omg

Tra mv palun :D Ma mäletan, kuidas ma pidasin endaga tollel hetkel sisemist võitlust, et mitte lihtsalt "omg" kirjutada vaid midagi sellist nagu "tra mees sa päriselt kirjutasid praegu nii v? päriselt solvusid v? KUI VANA SA OLED????" Aga siis ma mõtlesin, et mida ma ikka hakkan lambist huiama, las ta olla. Sellessuhtes ega ta ju midagi ei teinud ja minu viga, et ma teda sekundiga enam ei sallinud :D Vanust 25+ kusjuures ja piloot :D

Väga lühike vestlus jälle:

X: Hello
Ma: Tahad inglise keeles rääkida?
X: Huh pole vaja :D
Ma: Huh joppas, ma polekski osanud :D
X: Ole nüüd, see tänapäeval võimatu pm
Ma: Ok, rohkem irooniat ei kasuta..

WTF. Oleks ma öelnud nii nt prantsuse keele või hiina või vene keele kohta! Inglise!! Kas ma tõesti eeldasin liiga palju ja tegelt on see täiesti okk, et kutt irooniale pihta ei saanud? Kui keegi ütleks mulle, et ta ei oska inglise keelt, ma automaatselt vist jääks poole jutu pealt vait, sest kui on tõesti olemas noor inimene, nt minuvanune umbes, siis kuidas see võimalik oleks, et ei oska inglise keelt rääkida? Kus see inimene peaks olema elanud? Noh jah igatahes, rohkem me ei rääkinud :D Aaa... Mul tuli just meelde, et see Karksi-Nuia dramaqueen modellisaates ei osanud ju inglise keelt! :D Elu ikka üllatab...

Järgmine:

X: Tšau

Ja nii see ka tegelikult jäi. No ma ei suutnud vastata inimesele, kes kirjutas tšau selle kuradi š-iga!!! Ma ei tea, ilmselt minu kiiks, aga samas see on vist ainuke selline tsau, mida ma näinud olen :D Väga pikkka aega..

Next:

X: Üheksastes uudistes teatatakse, et oh shiet, et teadlaste viimane aidsivaktsiin läks nihu ja algamas on zombide apokalüpsis - sul on loetud tunnid, et end varustada. Mis on su weapon of choice?
Ma: Diip shit
X: Iseenesest hea vastus, aga kardan, et zombide vastu poleks see kõige tõhusam. Them being dead and all.
Ma: Endiselt oled diip mees
X: Vahel imestan isegi
Ma: :D usun

Nojah, ei kommenteerigi seda kuidagi :D

Next:

X: Woww
Ma: Wadap
X: Ilusad pildid olid, nüüd ainult üks alles :D
Ma: Pildid jah ilusad, ma ise pole :D
X: Ära jama :D
Ma: Tavaliselt ei jamagi

End of conversation. Ilmselgelt hirmutasin ära, sest "pildid on ilusad, aga ma ise pole" :D Nüüd töötades fotograafina.. Kui keegi ütleb, et eieii mina olen nii ebafotogeeniline või kole vms, et ei taha pilti lasta teha, siis ma ütlen vastu, et aga meil on hea kaamera (ja photoshop - oleneb muidugi inimesest, kõigile ei saa ju nii öelda :D)! :D Ju oli mul ka hea kaamera :D

Next:

X: Hei Stella, oleme aktiivsed
X: Praegu online, ma mõtlen
Ma: Ma vist ei viitsi olla :D

Oleme aktiivsed.. No mis asja noh :D

Next:

X: Tere kenake :)
Ma: Kas see viimane pilt on tehtud naljaga või oledki selline?
(Pildil kaks kutti, särke seljas pole, teksad jalas, capid peas, näitavad fakke - noh täpselt sellised ossid, keda Lasnamäel kohata võiks :D)
X: Oleneb mida sa mõtled selle nalja all
X: Pilt ei ole läbinud foto töötlus programme kui seda mõtled
Ma: Nats totter pilt on
Ma: Seda mõtlen

Ja siis kirjutas midagi edasi, aga no mida ma räägin sellise vennaga.. Kirjutada ka ei oska ju. Ja miks ma ütlesin, et "nats totter pilt"? Miks ma küll nii viisakas olin? :D

Okei ma ei viitsi enam neid vestlusi vaadata. Suvel hakkasin rääkima kahe saksa tüübiga ka, kes Pärnus olid ja noh kuna Marleen on suht yolovend, siis ta ütles, et kutsu nad meile. No ma siis kirjutasin läbi häda ja vingumise. Me pidime samal õhtul välja minema ja kuna ma polnud üksi, siis tundus ENAM-VÄHEM okei idee. Eniveis, kuna numbreid me ei vahetanud ja kuna sel hetkel ma netis polnud, kui nad reaalselt olidki maja ees, siis jäi see üritus ära. Ja mul oli megaaaaaaa suur kergendus. M veel tegi akna lahti, et äkki on veel olemas kuskil, aga thnk god, ei olnud :D Siis olen ma Pedaja kutiga ka Tinderis rääkinud, kuigi ma arvasin kogu aeg, et ah päris on tema, sest see jutt polnud küll selline pullivenna oma, aga tegelikult ikka oli staarjuuksur isiklikult :D Ja talvel nt tegin Tinder momenti Pühade Pruuli õllest, sest see oli niiii ilusa ja nummi sildiga :D (tinder moment - teed pildi ja inimesed saaavad seda 24h likeda) ja kirjutasin pildile a'la "Kes mõtles välja pühade pruuli?? See nii nummi ju" Läks 10min äkki ja mulle kirjutas kutt, et tema mõtles ja et on Sakus tootejuht :D Norm.

Rohkem ma ei jõua neid tinderileide otsida ega kirjutada, kell on pool 3 öösel!! Aga ja see tänane vend ka no:

Kunagi varem kirjutas siis mulle, ma ei viitsinud vastata. See on täiesti normaalne, et ma lihtsalt ei viitsi vastu kirjutada ja jätan ebaviisakalt vastamata :D Mille kuradi pärast ma siis üldse kasutan seda?? :D Noh okei. Vastasin ja vaatasin, et 20. 20 ei tundu mulle just eriti noor, eriti kui on veel chance, et ehk on sünnipäev lähedal :D Noh jah, seda seni, kuni tüüp küsis, kas ma Oti uut laulu olen kuulnud. Alguses mõtlesin, et kes see Ott on, aga siis tuli meelde, et jah Lepland ju. No ütlesin, et ei ole. Tema siis arvas, et "kuula ikka, see elu hää laul" Kui mina kunagi kasutasin sõna eluhää (või ei kasutanudki?), siis üle 18ne ma ikka olla ei saanud ju, ma loodan :D Ma ei tea no, see jututeema ja elu hää jäi ikka rõvedalt häirima ja siis ma ütlesin, et kle sa veits nooreke vist veel või miks sa minuga nagu Oti uuest laulust räägid? Ja tema siis vastas täpselt nii: "kui neiu ei tea siis oled jah liiga vana :D :D" ja "ma olengi tinderis et vanemate neiudega suhelda" WTF. Ma olen 21, ma EI OLE vana!! Ma kavatsen neile ka 16. juunil silmi pööritada, kes tulevad mu juurde selle 22viimanetaks jutuga :D Mis siis, et mina tunnen end vahel ikka nii vanana, siis ma krt ei ole vana :D Pigem tunnen ma end mingi tatikana, kes ei jaga ei ööd ega mütsi veel osadest asjadest :D Igastahes sinnapaika see kutt jäi. Mingi loll jutt tuli veel edasi ka, nii et ma ei viitsinud enam reageerida. Ma ilmselgelt ei solvunud, vaid see, mis ta siis lõpuks mulle ütles, näitas, et ta ise on ikka pigem mingi 16 kui 20. Ja noh kui ma oleks edasi rääkinud temaga, siis ma ilma irooniata poleks enam rääkida suutnud, sest juba alguses oli kiusatus niii suur. Ja vahel ma lähen õelaks kätte ära :D

Ja tegelt ei tahtnud ma üldsegi Tinderist täna nii pikalt-laialt kirjutada, aga noh juhtus.. Tajtgsin veel natuke kirjutada sellest laevaelust, aga vast siis enne minekut kirjutan. Teisipäeval algab jälle töö :))