neljapäev, 5. märts 2015

tartu elu

Minu lubatud homme on siis mingi 3 päeva hiljem. Sellepärast mul ongi raske lubadusi anda, ma ei suuda neid pidada, sest ma ikka otsustan hetkeemotsiooni pealt. Niisiis... Praeguseks hetkeks olen ma Pärnust ära Tartusse kolinud ja hetkel elan veel kodus.

Selle aja jooksul siin olen ma töövestlustel ja proovikatel käinud. Üleeile käisin enda kolmandas kohas proovikal, kuhu ma nüüd lõpuks loodan jääda. Vestlusel käisin vist neljas kohas, ühes kohas oli grupivestlus. Mul polnud aimugi, et selliseid asju ka tehakse ja seal küsiti nii imelikke küsimusi nii minult kui teistelt, et ma pingsalt üritasin välja mõelda, mis nende point on või mida see vastus neile nagu näitama peaks. Ja kui on valida kas mina või näiteks puhtusehull tüdruk, kes alustab oma päeva eesmärkide üleskirjutamisega ja enne magama ei lähe, kui need täitnud on, siis ilmselgelt öeldi mulle lõpuks ei. Ma oleks ise ka endale ei öelnud, kuigi minu arust on proovipäev lihtsalt hädavajalik. Ma nägin selle aasta jooksul B-s, milliseid ohmoone sinna tööle võeti puhtalt vestluse põhjal. Ja isegi kui oli kohe näha, et see ei taju ikka üldse biiti, öeldi ikka, et töö on sinu :D Eniveis.. Ma väga loodan, et mu töösaaga saab happy endingu nüüd kohevarsti.

Tartu elu seni on küll olnud parim. Ma olen kohanud tänu sellele töösaagale toredaid inimesi ja selle üle on hea meel. Ma olen pidudel kohanud toredaid inimesi ja selle üle on ka nii hea meel. Nt selles esimeses kohas, kus vestlemas ja proovimas käisin, töötab üks kutt, kes on mul fbs olnud sõber vähemalt 4 aastat juba. Kui sinna läksin, siis ütles kohe, et jou sa oled mul fbs sõber. Vaatas, kas me chattinud ka oleme ja ma olin 2011 talle saatnud kirja "kui sa seda edasi ei saada jne juhtub see ja see ja üleüldse sul läheb kõik perse, kui sa vähemalt kümnele kirja edasi ei saada". Nojah, nats piinlik oli :D Ja siis me hakkasime päriselt chattima ja no deem, mis inimene mul seal fbs peidus oli. Teate ise ka, et mõnega lihtsalt on nii, et hakkad rääkima ja on niii sinu tüüpi inimene, et rohkem olla ei saaks ja tema on minu inimene.

Pärnus meie lahkumispeole jätsid vist pooled erinevatel põhjustel tulemata. Alguses arvasin ka, et noh ei saa selle peoga üldse vedama ja pärast pidama. Jepp, mul oli niii õigus :D Kairit tuli meile pirukatega, Tauri megasuure tordiga ja joogiga ei hoidnud ka keegi tagasi. Mingi hetk läksime linna ja enne Vaarikasse sissemienkut nägime, kuidas üks poiss lambist kamba poolt kümpi sai ja seesama kamp Vaarika ees pudeleid lõhkus ja räuskas. Normaalne Pärnu eks. Läksime sisse ja no ütleme nii, et see oli soojendus alles... Mingi aja pärast läksime Rüütli tänavale huiama. Tegime pilte ja võtsime napsu ja tegevust oli nagu sitaks palju, kuigi ei mäleta, et peale rääkimise ja joomise midagi teinud oleks :D Lõpuks otsustasime ära Cocolocosse minna ja siis algas korralik pidu. Täistunnil oli Cocoloco ikka max level full. Kell 7 kui uksed ära kinni pandi, läksime me UKU baaaari!!!! See on koht, kuhu minnakse PÄRAST Cocolocot, kui ikkka veel koju minna ei taha. See tehakse kell 7 lahti ja nii need taksod sinna voorima hakkasid. Seal tulid lauda viin ja kiluvõileivad ja kuidas me hommikul kell 9 koju kõndisime, ei mäleta. Uku on pm naabermaja meil ja saime lõpuks käidud seal. Vb on isegi hea, et alles viimasel peol, sest kui see Uku oleks iga nvne asi, siis oleks küll viinaravile vaja minna. Hull koht :D

Kolimist ma vihkan. Lihtsalt nii väga.

Ninnunännu asjadest, mis ma teinud olen, ma ei viitsi kirjutada. Iga päev olen kuskil jooksus ja nüüd lähen kella 6ks oma teisele proovikale. Lebotan veel tunnikese ja siis ajan perse püsti ja hakkan sättima.

Küll varsti jälle kirjutan :))

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar