kolmapäev, 18. veebruar 2015

Vaatasin niisama huvi pärast eile blogi statistikat. Vanasti mulle ikka meeldis kogu aeg silm peal hoida, siis ma teadsin, et ei kirjuta vaid iseeendale :D Kuigi ma võiks ju vaid enda jaoks ka kirjutada. Noh eniveis, mu blogi on popimaks läinud. Aga ärge jamage, maiviitsi saada sama popiks nagu Malluka blogi eks :D Ma loodan, et ma ikka endiselt kirjutan sõpradele, mitte võõrastele, keda pole never näinudki :D

Tartus ma ikka alles otsin oma kohta. Nii töö kui elukoha mõttes. Mõtlesin, et kõigepealt otsin omale töökoha ära ja siis hakkan elukohta otsima, sest praegu on ok natuke aega kodus "hea elu peal" ka olla :D Tegelt see koduselamine pole mu lemmikvariant, aga natuke aega saab hakkama. See koht, kus vestlemas käisin ja 3x juba tööl ka, pole ikka päris mulle, kuigi alguses just tundus, et 100% minu koht. Selline süsteem, nagu seal on, ei sobi mulle nagu üldse ja üksi ma seal tööl olla väga ei tahaks. Eks näis mis saab, pakun varianti, et võin neil abis käia mõnel vabal õhtul või nvl jne, kui nad tahavad, sest inimesed mulle seal meeldivad ja kui baarikutid baaris on, võin ma seal olla küll :D Käisin nendega laupäeval isegi CTs ja Shootis. CTs jagati kunstroose... nagu wow. Ma sain Valentinipäeva roosi klubisse minnes (ja ilmselt oli 14. veebruar tegelt juba läbigi), vot nii palju austajaid mul ongi :D

Issver! Praegu tuli meelde, et Otepää inimesed olid ka Shootis ja ma nägin ja rääkisin vana klassivennaga, keda ma polnud pärast 9nda lõppu näinud :D Nagu üldse mitte :D Ja teistega, kellega muidu fbs chatti lahti ei võta. Ja siis lähen peole inimestega, kellega olen 2 õhtut tööl koos veetnud ja on mingi sitakstore ja siis näen veel igast inimesi. See on see Tartu :))

Ruttu võiks kõik nüüd paika loksuda, töö ja elukoht ja muu elu, sest praegu ma lihtsalt nagu vegeteerin vä. Vist võib nii öelda :D Midagi asjalikku nagu ei tee, miski pole kindel ja isegi seda ei tea, mida homne tuua võib. Korraks mõtlesin ja päris tõsiselt selle peale, et kolida Tartus ühikasse, sest saaks elada kesklinnas ja ei peaks üksi elama, aga siis lõi reaalsus näkku... Kõik need peod, mis meil Pärnus kodus olnud on... kuidas keegi lambist tuleb käib meie juurest läbi... kuidas keegi ööseks jääb jne... Sellist pulli ühikas ei toimuma ei saaks :D Ma aga ei kujuta väga ette elu nii, et keegi kunagi külas ei käiks. Niiet kui ma töö omale otsitud saan, siis hakkan vaatama, kas keegi omale korterikaaslast otsib :))

Etjah, selline tore segadus on kõik. Mitte midagi ei tea, mis saama hakkab :D

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar