laupäev, 10. jaanuar 2015

Ma olen siin viimastel päevadel muudkui mõelnud, et kui ma oleksin teadnud, milline huinjaa see viimase aasta teine pool on, kas ma oleksin siis ülikooli tulnud. Vastust pole ma välja mõelnud, aga hea meel on mul selle üle küll, et ma seda ei teadnud.

Perssse noh, MA EI VIITSI ENAM

Täna on päev, kui ma peaksin hakkama finantsi ülesandeid õppima. Ja miks ma olen praegu kella kaheni juba selle alustamisega viivitanud on see, et noh ilmselgelt ma ei viitsi, a teiseks ma ei julge. No lihtsalt ei julge neid ülesandeid lahti võtta ja siis taibata, et sittagi aru ei saa. Tundidest mäletan, et tegelikult olid lahendused kerged, aga nooo see leiutamine, kuidas ülesannet teha, sellega ma just palju hakkama ei saanud. Ja minu nõrgim lüli ongi reaalainetes loogiline mõtlemine, aru saamine, taipamine, kuidas midagi teha ju :D !!!

Tegelt mida ma kardan, rahandus on ju kordades raskem ja hullem :D Ei eii, see lohutus ei aidanud mind küll praegu. Äkki Ryan aitab :D


Davai finants, teisipäeval lahinguväljal näeme, aga võitjana lähen koju mina. Ma lihtsalt eiiii saa olla nii loll, et faking E-d ka kätte ei saa. Nõup, ma olen tark ja taibukas ja ma saan sellise lihtsa asjaga nagu ülikool hakkama. Ma hakkan kohe pärast seda postitust ja Säästukas käimist õppima, sest a) mulle meeldib õppida, b) finants on ju niii! kerge, c) ma saan veel targemaks, kui praegu olen, d) if you can dream it, you can do it (no et kui ma suudan unistada eksami ärategemisest, siis teen ka) ja e) läbikukkumine pole variant.

Ja siis pärast seda loetelu mõtlen jälle, et johhhhaidiii maiiiviiiiiitsiii!!

A nii ei tohi mõelda. Positive thinking ja kõik muu sellelaadne tuleb nüüd endale pähe saada, siis võib-olla hakkab see motivärk ka tagasi tulema. Võib-olla... Ei davai mida ma heietan siin, nii ma selle dreamini ei jõua. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar