kolmapäev, 31. detsember 2014

xmas

Ma sain eelmisel nädalal rekordarv päevi kodus olla- 5. Teisipäeval oli hommikul kohe vaja kelgutama minna. Maja juures oli väike küngas ja sel hetkel tundus küll, et Otepääl on ikka suured mäed :D Millega mul tuleb nüüd meelde see, kui sõitsime Calellast hollandlase Stefaniga (Kiisu, kes mäletab :D) migratsiooniametisse vms ja ta küsis, kus me suusatada saame. Me siis ütlesime, et oii meil Eestis kaks mäge selle jaoks ja kui ta kuulis, kui kõrged need on, siis ta oli nagu: "Mountains?? Did you say mountains!? They're not even hills!!" True story, isegi pool Calella linna oli kõrgema mäe otsa ehitatud, kui meie "mountainid" on.

No igastahes, pärast kelgutamist läksime batuudikasse hüppama. Täiesti tavaline koht, aga no seal käimine jäi nüüd küll meelde. Kui me ära hakkasime minema, siis enne meid panid riidesse 3 poissi. 2 tükki olid neist vast u 14-aastased, kolmas tundus Mirko-vanune (no mingi 7). Alguses ma ei saanud aru, mis värk on sellega, et nad omavahel ei suhtle üldse, aga siis hakkasid nad kurtide keeles rääkima. Kõik kolm! See oli niiiiiii kurb vaatepilt. Eriti nagu kuidas see kõige väiksem oskas seda keelt?? Minu jaoks täielik raketiteadus, kuidas nõnda üldse suhelda saab, sest eesti keeles tohhuijaaa neid sõnu ju. Aga reaalselt, väga väga kurb oli. Kui nad ära läksid, küsis Mirko minult: "Õe, mis maal niimoodi kätega räägitakse?" Lapsesuu :D (Y)

Õhtul oli meil kogu see jõuluvärk ära ja jõuluvana hüppas ka läbi. Isegi mul, 21-aastasel!, oli lahe vaadata, et jõuluvana tõi pakid, mitte ei ilmunud need niisama kuuse alla. Ülejäänud õhtust on mul millegipärast mälukas, ei mäleta üldse, mis pärast edasi sai :D

Kolmapäeva hommikul käisime vanaema-vanaisa juures surnuaial külas. Õhtul pidin tädi juurde kella 7ks minema. Kodust läksingi nii ära, et kuulge davai, ma nüüd lähen, vast väga hilja peale ei jää. Noh, nii igaljuhul ei läinud. Mingi hetk kirjutasin Merliniga, kes küsis minult, et kas ma kodune. Ma veel kirjutasin vastu, et muidugi, ma ei kujuta ette, miks ma peaksin jõululaupäeval kuhugi välja minna tahtma. See ju ikka jõulufilmide ja mandariinide õhtu. Aga mingi tunni aja pärast pidin juba oma sõnu sööma. Mika tõmbas kõne peale, et tuleb kuttidega Tartu ja kuna ma niigi neid kutte vähe näen, siis karta oli, et välja ma läksin... Shoodilaks12.

Shoodis ei pea ka kunagi vist pettuma, seal on alati muy bueno. Aga eii, sellest jäi ju väheks. Mingi kell oli seal rahvast juba väga vähe ja siis oli ju vaja jumala eest tagasi Otepääle minna. See selleks, aga minul oli vaja nii väga kaasa ju minna :D Ja kuna ma seal Otepääl üle sajandi jälle olin, siis ikka oli vaja öösel teisi sõpru ka kõnedega pommitada ja mida iganes. Oh ühesõnaga, see Shoodi-Otepää tripp lõppes mul mingi 24h hiljem. Jõudsin koju järgmise päeva öösel. Ja ma läksin lihtsalt jõululaupäeval tädi juurde... Vaat mis juhtus :D A no mida ma teeks ilma selliste sõpradeta...

Reedel küpsetasime piparkooke ja vaatasime jõulufilme jne. Selline rahulik päev. Laupäeva hommikul hakkasin tagasi Pärnusse travellima, sest tööle oli vaja minna. Siis ma käisin Säästukas, millest ma eelmise postituse kirjutasin :D Ja pärast seda Säästuka-janti läksingi tööle, kus sain vihastada, et asjad on lohakalt ja pidin paljud asjad üle tegema ja siis mõtlesin, et kui see hommik juba nii sitt on, milline see päev siis veel tuleb! Suht kohe sain teada :D

Punkt kell 11 lendasid kolm purjus nooremat meest sisse. Võtsid juua, käisid tegid suitsu, ajasid juttu omavahel ja siis mingi hetk läksid kaks neist omavahel tülli. Aga ma respektin neid selle eest, et nad seda tüli õue lahendama läksid :D Läksid uksest välja ja hakkasid kaklema, noo johhhhaidiii. Kolmas tüüp jäi südamerahus sisse istuma, aga siis sai vist aru, et olukord on sitt ja läks ka välja. Ja siis mõtlesin mina, mida ma teen... Ja vajutasin paanikanuppu. Mingi aeg läks mööda, tüübid väljas kallistasid juba üksteist ja leppisid ära. Helistasin turvafirmasse, et no vist ei ole vaja ikka tulla (selleks hetkeks oli paanikaolukorra jaoks ikka liiiiiga palju aega möödunud) ja kui lõpuks see turva siiski tuli, et kood maha võtta, olid tüübid ära kakelnud, ära leppinud ja ka ära läinud. Nad muidugi mõtlesid, et tulevad tuppa tagasi ja elu on ilus, aga viskasin välja nad (jejee, võiks ise turvamees olla :D). Et jah, ei teagi, mis järgmises sellises olukorras teen.. Palvetan, et ma ikka ellu jääksin ja turva vähemlat lähima kümne minuti jooksul jõuaks?

Aga las see sitt jääda vanasse aastasse. Minu aastavahetuse plaanid tegi õnneks minu eest mu ülemus, seega pole mul dilemmat, millises linnas avl olla, millisesse klubisse minna, millise seltskonnaga olla, mida selga panna, mida juua :D Lähen õhtuks tööle ja olen homme ka. Jaanuar tuleb räme kuu ja juba homme see käes ongi...

Kõva pidu teile! xo

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar