esmaspäev, 30. juuni 2014

looootusetu

On vist see, et ma hakkaks korralikult ja järjepidevalt uuesti kirjutama.

SÜNNIPÄEV

Olin 15ndal tööl ja kuna oli pühapäev, siis oli Koosoleku päev. Koosolek on see üritus, mis toimub suvel nüüd igal pühapäeval Sunsetis ekseks. Töö juurde tulid Marleen ja Sandra, hiljem Eliise ja Mõmmi. Ootasime mu tööpäeva lõpu ära, tegime joogid lahti ja läksime Koosolekule. Olime väljas terrassi peal ja mingi hetk vist läksime linna ja Cocolocosse. See oli nüüdseks juba nii ammu, et ikka väga raske on meenutada :D Ma jään juba siis pikaks mõttesse, kui keegi eilse või paaritaguse päeva kohta küsib, nii et ma mäleta üldse, kuidas too õhtu lõppes :D Aga hommik oli see-eest rõve, sest meil oli töö juures veinikoolitus ja me olime nii väsinud. Lamasklesime elutoas diivanitel ja väga raske oli end kohale vedada sinna, aga... kui kord sinna saime, hakkas seal väga tore. Koolitus kestis vast tunnike, laual oli u 8 pudelit veini. Kõik pudelid said põhja peale päeva lõpuks. Vahepealsel ajal tegelesime igasuguste asjadega :D Tore päev oli, sõbrad tõid lilli ja õnnitlusi.

TÖÖ

Siiani pole ikka olnud seda hullumaja tööpäeva, et jooksed nagu orav rattas ja teed rohkem tööd kui võib-olla mõnel talvekuul kokku :D Ehk on see hea, aga passida ka enam ei jaksa. Tahaks, et seda tööd oleks normilt. Aga on ka olnud... Üks õhtu oli jalka ja pubi oli täis ja ühel laupäeval sai ka joosta, aga selliselt mõnusalt.

JAANIPÄEV

Jaanipäev oli maailma kõige mõttetum ehk tegelikult oli see pm olematu. Kui eelmisel aastal lohutasin Hispaanias, et järgmisel aastal olen Eestis ja tuleb kõva möll, siis eiiii. Ja olin kõik need pühad ja peopäevad tööl, nii et sellepärast ei olnudki mul jaane. Linn oli tühi, sest halloo, kes see üldse on linnas sel ajal :D Jaanipäeval tulimegi koju, rääkisime siin natuke juttu ja kõik läksid magama.

ELU

Ühel reedel mõtlesime, et lähme välja, sest mul oli sünnipäev ja Steful ka. Alguses üldse ei viitsinud, aga siis ikka läksime. Stef võitis Sunsetti VIP-paketi, niiet kõrist läksid alla rummjakoola. Alguses tundus, et ei saa vedama, sest rahvast kuidagi ei olnud, aga tegelikult ei saanud pärast pidama :D Skoorisime mingite soome neiudega, saime sõbraks ja tšillisime. Klubist läksime ära juba järgmiste inimestega varavalges Cocolocosse. Kui nemad ära kadusid, tekkisid järgmised sõbrad. Üheks neist oli meie naaber. See oli nii, et tüüp küsis minult, kas ma olen ta naaber. Ütles, kus elab, ütlesin, et jah, elan ka seal. Ja siis läks jutt suht creepyks ära. Ta teadis täpselt, kus Helerini auto seisab, kellega ma koos elan ja ta teadis millise autoga meil üks sõber külas käib. Ta teadis automarki ka! Kui ma järgmine päev teistele rääkisin, siis tundus see ikka suht hirmus, sest ta reaalselt lasi monoloogi "jajaa, siis teie korteris elab veel üks pikk tüdruk ja üks kutt käib teil valge Peguet'iga külas blabla" Nagu, mis asja!!?? :D Ta elab täpselt meie all, nii et nüüdsest liigun sealt uksest as fast as possible mööda. Kuna see naaber on Austraalias elanud või elab vist siiani, ei teagi täpselt, oli tal austraallasest sõber ka siin ja nendega see õhtu lõppes koju sõites. Jõudsime kell 7 hommikul koju. Kui me Sandraga magama läksime, sättis Marleen ennast tööle, haha :D

Nüüd käisime laupäeval väljas. Ma jälle alguses ei tahtnud minna, aga kui ikka teised lähevad, siis ma ei hakka ka ju pussytama ja läksime laupäeval pärast tööd Vallikasse tšillima SandraMarleeniMonajaMõmmiga. Istusime paadisilla peal, jõime veini ja kuulasime muusikat. Päeval käis ka meil ripiidi peal Enrique "There goes my baby" ja õhtul pidime ka veel kuulama, sest kopp ikka ees veel ei olnud :D Niisiis. Vallikast driftisime selle kuulsa valge Peguetiga Apteeki, kus olime natuke ja siis tekkisid uued sõbrad ja kutsusid driftima. Mina poleks sinna autosse istunud, aga no üks loll läks ees ja ma ei saanud ka siis minemata jätta :D Mingi driftivend seal roolis küll ei olnud. Ja lahe oli see ka, kuidas na rääkisid, et "õuu lähme toome sõbra juurest õlled ära", kust me ka kaks 0,33-st purki ära tõime :D No palun. Pärast seda kõike tulime linna tagasi ja läksime üle üliiipika aja Vaarikasse. Seal läks natukene tantsuks ja lõpuks jõudsime jälle Cocolocosse. See on viimasel ajal nii sõge koht olnud, nii palju rahvast ja iga kord ülikõva olnud seal. Panime seal tükkaega hullu ja ma ei tea, kuidas meil Sandraga jälle mingid sõpsud tekkisid, aga sealt läksime kellegi korterisse. Seal korteris oli nt see naine, kes enne meid siin Saviaugu korteris elas. Norrrm. Oma seiklused lõpetasime kell 8 hommikul, kui koju jõudsime. Järgmine kord jõuame kell 9 koju. Ja need väljaskäimised on meil ikka nii seiklusterikkad olnud, et ei jaksa ära rääkida-naerda järgmine päev :D

Homme on mul tööpäev ja siis lähen natukeseks Tartu :)) Jaaa Enrique alll on üks Rihanna lugu, mis mulle, Simple Plani ja Daughtry fännile, vägaväga meeldib.



laupäev, 14. juuni 2014

Welcome to Saviauk

Kui keegi küsib meie käest, kus me elame, siis vastus on "Saviaugus!", sest nii ongi. Köögiaknast välja vaadates vaatab vastu Saviaugu tenniseväljak, kõrvaltänav on Saviaugu ja no kellele pakub pinget öelda, et Telliskivi 30 on aadress. Ikka Saviaugus elame :D Esimesed päevad siin olid suht hullud. Keeruline oli kohaneda kesklinna elustmelust siia maakeskkonda, kus näed võib-olla max 2 inimest liikumas. Ega me siin väljas väga ei tšilli ka, aga kui rõdul oleme, siis peale lindude häälte ei kuule muud midagi. Ja alguses oligi nii keeruline sellega, et siin niiiii vaikne on. Ülitihti mõtlesime, et huvitav, mis linnas praegu toimub... Sest Nikolais oli ju nii hea ülevaade kõigele. Kohe oli kuulda, kus on möll. Siin veab, kui trehvad naabrite Maie ja Valduriga koridoris kokku, hahah :D

Selle kahe aasta jooksul kasutasin ma liinibussi ainult siis, kui oli vaja kesklinnast Kaubamajakasse sõita ja tagasi. Nüüd pean pea iga päev sõitma, kui kodust välja lähen. Aga samas nüüd enam pole hullu, 10 minti bussiga ja olen linnas. Pärast tööd on näiteks see pull, et busse enam Saviauku ei sõidagi :D Saime sellest ehk nädalake tagasi teada ja ei suutnud ära ohhetada. Me olime arvestanud ööbusside ja juttudega, aga ups ei sõidagi... Sõidame taksode ja autodega :D

Tööl ma ei saa aru, mis värk on. Eelmisel aastal oli juba maikuu lõpus olnud korralik andmine ja seda suvi läbi. Siiani pole mingit tempot tööl küll taga olnud ja pigem peab muretsema selle pärast, et igavusse ära ei sureks. Üks päev oli tööl nagu reaalselt veebruari kõige külmem esmaspäev, kui keegi end välja ei vea. Ilm oli tegelikult ilus, olime kõik tööl ja lihtsalt passisime... Mängisime kaarte, õpetasin koka pojale inglise keelt, vedelesime tagahoovis muru peal, pildusime kive ja tšillisime niisama. Hallloo, mida suve.

Suveks tuli meile tööle üks eriline frukt teenindajaks. Ta on 30 ja ma pole nii lolli inimest varem näinud. Tal on suhteliselt 24/7 sitta-söönud-nägu ees nii siis, kui ta meiega tööl räägib kui ka siis, kui ta klientidega räägib. Klientidega suhelda absull ei oska, kohale ei jõua talle mitte faking midagi. Näiteks: piff koristas laua pealt nõusid nii, et ladus taldrikud üksteise otsa ja pani veel klaasi ka selle hunniku peale. Mul oli nagu mida kuradit?!!? Ütlesin kohe, et õu, nii ei tehta. Siis sain hiljem teada, et talle on seda teiste töötajate poolt mitmeid kordi öeldud. Ja samal päeval nägin, et ta tegi seda ikka uuesti. Küsisin, et kas ma pean näitama, kuidas koristada?? Okei, sinna see tookord jäi. Ja siis olin jälle temaga kunagi tööl ja jälle sama... Nüüdseks on talle vist see väike pisiasi kohale jõudnud.

Ta on meil olnud tööl juba kuu aega ma arvan. Hiljuti oli uutel ka kohvikoolitus ning nüüd olin temaga tööl ja jäin vaatama, kuidas ta kohvi teeb. Talle on näidatud seda meie poolt mitmeid kordi, ta on töötanud kohvimasinaga kuu aega, ta on käinud KOOLITUSEL ja vend ikka ei saa aru, kuidas ta mida tegema peab. See on ulme. Kui ma ise ei näeks, siis ei usuks, et üks 30-aastane saab olla nii pikkade ja umbsõlmes juhtmetega ega oska enda peaga mõelda. Kuidas on võimalik mitte aru saada asjadest, mida on korduvalt räägitud ja näidatud? Tööta siis sellisega koos :D

Üks hiljutine pirn, mille ta maha pani, oli selline: tegi kokale kohvi ja siis küsib, et kas tahab sooja piima kohvi peale. Meil on alati piim külmkapis ja kui keegi tellib piimaga kohvi, kallan ma piima piimakannu ega aja seda soojaks, nii see ju käib. Nagu kodus ei panda ju piima mikroahju nt, et panna kohvile soe piim peale. Ma küsisin, et mis mõttes, miks sa sellist asja üldse küsid. Vastu ütles, et "aga äkki kohv läheb külmaks" Ma lihtsalt võtsin peast kinni ja... no comments.

Ülejäänud uued on aga toredad. Üks tüdruk on veel, kes väga matsu ei jaga ja juttu ei räägi, aga ehk hakkab. Kokapoisid on toredad, baariabid on toredad ja 5. teenindaja on ka ok. Olin temaga paar päeva tagasi tööl ja kohe ilus oli vaadata, et tüdruk liigub kiiresti, oskab klientidega rääkida, naeratab ja oskab enda peaga ka mõelda :D

A veel Saviaugust. Meil on 5-toaline korter. Suur-suur elutuba ning 4 eraldi tuba, millest ühel pole lihtsalt seina ees. Meil on kaks korrust, kaks vannituba ja saun. Elutoas veedan ma oma enamus aja, kui kodus olen, sest siin lebotan nahkdiivanil, lasen jalatoe üles, seljatoe saab alla lasta ja ongi põhimõtteliselt voodi valmis :D Tugitoolid käivad samamoodi lahti ja isegi vaip on nii hea pehme, et tegime üks päev sotscampi elutoa põrandal. Kamin on meil ka 2. korrusel, aga seda me vist ei küta kunagi. Saviaugu suurim võlu ongi meie korter :) Kui see nii ülikõva ei oleks, siis ma vihkaks siin elamist :D

Sellel aastal jääb jaanipäev vahele. Olen kuskilt sealtsaadik tööl nii, et 4 tööl, 1 vaba, 4 tööl. Mingid päevad on ka kella 4st õhtul, aga ega see ei leevenda oluliselt fakti, et palju tööl olen :D Täna lähen ka kella 4ks tööle ja meil on mingi juubel ja veel üks 12nene laud, tuleb fun.

Hetkel sai vist jutt otsa. Tulge Pärnu!