neljapäev, 3. aprill 2014

Pekkis värk on. Iga jumala päev ma mõtlen, et no TÄNA peaks küll juba, aga tahtmist pole, motti pole, viitsimist ei ole. Ma lihtsalt ei viitsi. Mul on faking kõriauguni. Ma mõtlen sellest nüüd kui kohustusest vist. See oleks nagu pind perses või midagi sellist. Väga tihti tegelikult pole mul aega, aga kõige suurem mure on see, et ma ei viiii-tsiiiii. Isver lihtsalt, kuidas see mulle kunagi meeldis. Selline ahviarmastus oli selle vastu, et ma ei suutnud üle kahe päeva ilma ollagi. Tegelikult nautisin ma vast seda oma 3 aastat või kui palju iganes sellest aega möödas on. Nüüüd on aga hullumaja. Ma ei tea, mis on juhtunud. Mul on vist kopp ees.

Blogi kirjutamisest. 

Nagu näha, siis kunagi ei tea, kuna ma olen kirjutanud. Vahel läheb tuimalt nädal mööda, vahel 5 päeva... Ma ei viitsi ennast enam sundida siis kirjutama, kui ma mõtlen, et no nüüd peab, raudselt on siia vaadatud ja mitte midagi uut leitud. Ma ei viitsi lihtsalt. Mu mõte isegi ei tööta enam nii, et ohh, selle ja tolle pean kindlasti blogisse kirjutama või kui blogi kirjutan, siis tuleb meelde, et aaa jaaa, pean kirjutama ju neist 7st kutist ka, kes mul reede õhtul kaose korraldasid!!

Mul nii kahju, et ma mõtlen blogimisest kui pinnust perses. Kuidas ma saan nii mõelda, kui mulle muidu nii väga meeldis? Kui ma mõtlesin pärast gümnaasiumi lõppu, et nüüd ei saagi enam lehe jaoks midagi kirjutada, aga ÕNNEKS on mul ju blogi, mida kirjutada? Kui ma pidin üle päeva blogima, sest muidu ei tundund asi õige?

Ma ise arvan, et selle põhjuseks, miks ma hetkel nii mõtlen, ongi see kohusetunne. Et ma pean kellelegi kirjutama, sest keegi tsekkab seda lehte ja tahab siit midagi lugeda. Ja kui ta ei leia, on 3-4-5-6 päeva juba mõttetult siia vaadanud, siis on ta pettunud ja äkki ei tahagi enam siia tulla ja lugeda? Lugeda juhul, kui mina suvatsen kirjutada, eksole.

Võib-olla ma peaks vahetama plaati hoopiski. Mitte jätkama seda stiili, et võtan läbi algusest lõpuni oma kirjutama päevad, vaid lihtsalt kirjutama, mis on juhtunud/mis hästi läinud/mis sitasti/mida ma üleüldse millestki arvan ja no mida iganes veel. Aga noh, mitte nii et "Üleeile kell 8 ärkasin ülesse, sõin võileiba, ja läksin kooli. Koolis oli 2 loengut ning pärast seda tulin koju" No nii ma küll ei viitsi enam. Võib-olla on ka selles asi.

Tegelikult olen ma tahtnud siia kirjutada muud juttu ka igasugustel teemadel. Ehk peangi vahelduseks esiteks, plaati muutma ja teiseks, mõtlema nii, et kirjutan siis, kui tuju tuleb, mitte siis, kui mõtlen, et pean.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar