kolmapäev, 23. aprill 2014

pärast pidu oli hea olla

Vahepeal on toimunud igast värki. Kui ma Tartus käisin, siis iga mu minut oli pm täisbookitud, sest aega oli nii kuradi vähe, aga teha oli palju. Käisime Riinuga võrkpallil ja jalutamas, käisin vanas heas Lõunakas, kus kunagi ei saa nii ära käidud, et ühtegi tuttavat ei näeks :D, mängisin-tegelesin oma vennakesega, käisime külas... Ilmselgelt sai see aeg kiiresti otsa, aga mis parata. Oli parem ikka kui mitte midagi.

Eelmisel neljapäeval algas pidu ja pillerkaar, sest olid pühad ja seega pikk nädalavahetus. Selline asi toimus üle väga-väga pika aja, et ma käisin neljapäeval-reedel-laupäeval väljas. Ja ikka suht hommikuni ka. Ilmselt andis tunda, et viimane korralik pidu oli 100 aastat tagasi. Vaarikas oli neljapäeval fulltäis, mida oli ikka suht raske uskuda. Reedel oli fäänsi üritus. Marleenil oli sünna ja siis alguses käisime istusime Fookuses ja pärast oli möll Apteegis. Laupäeval pidi olema Sugar ja Tannu, aga läks natuke teisiti :D

Mingi ammune päev käisime Valgerannas vesikat tegemas, eile tõmbasime bemmile hääled sisse ja läksime Tauri-Eenoki-Sandraga grillima. Kui need ulmeilusad ilmad olid, siis käisime jalutamas ja ns väljas. Ühel sellisel päeval pidin käima jälle Raehoovis tööl, teisel sellisel päeval Bumerangis.

Muidu on nagu kõik tiptop, aind et see kool ikka kripeldab vahest hinge peal. Et noh, pole jälle käinud ja pole jälle teinud. Homme lähen oma spaajuhtimise ainesse esimest korda, mida on olnud juba mingi kuu aega ikka, u 3 või 4 korda. Osalus pidi olema seal 90%... Ma vist olen rongist maha jäänud?? Äkki vabandab tööga välja ja kui ei, siis ei.

Reedel läheme Pärnu ümbrusse õppereisile. Tripime ma-ei-tea-kuhu, aga ehk on nagu fun. Laupäev-pühapäev on tööpäevad ja siis on esmaspäev ja Öölaulukaaas. Nii et, tulge kohale ja oleme tšillid, keda ammu näinud pole.

Tsauki-tsauki, rohkem ei viitsi kirjutada :D

kolmapäev, 9. aprill 2014

Vaatasin paar tundi tagasi oma töö- ja kooligraafikuid, et nuputada, kas mul on mõni muu võimalus ka veel sel kuul Tartusse minna või ei. Aga ei. Mul on ainuke võimalus minna homme pärast kooli ja tulla laupäeva hommikul tagasi. Ja kuna ma pole 2 kuud Tartus käinud, siis lähen ka. Maikuusse ma seda minekut ka ei panusta, sest ilmselt siis veel vähem aega.

Tegelikult aga seda aega otsides ja mitte leides, sest mul on lihtsalt nii täisbookitud kuu, tuli meelde, et oiii, mul on veel praktika ka ju tegemata. Et ma pole isegi veel ju mõelnud, kuhu ma praktikale lähen. Ma isegi ei oska pöörduda kuidagi ühegi spaa poole, et nad mu praktikale võtaks. Ma pole isegi tutvunud oma praktikaplaaniga. Ma pole organisatsiooniõppe praktika kausta ÕISis lahtigi teinud. Normaalne ju!

Teised juba käivad praktikal või vähemalt tegelevad sellega. Mul on siiamaani täiesti soravnoo olnud, sest kui ma praktikale ka veel lähen, siis kuna mul üldse seda vaba aega on? Ma lihtsalt tahaks selle praktika sel aastal skippida.

Homme lähen ainesse, kuhu ma pole sel semestril veel jõudnudki. Kaks kodutööd olen juba maha maganud... Aga samas, saab mis saab sel semestril, seda ma ikka ei kahetse, et tööle läksin ja seetõttu ei ole koolis saanud korralikult käia ja et mõne ainega natuke kehvasti on. Järgmine kevad on mul (eeldavasti, kui jõuan selleni) lõputöö kirjutamisaeg ja küll siis on aega, et mõned ained järgi ka teha. Kui peaks juhtuma nii, et midagi tegemata jääb, aga panustan ikka sellele, et saan omadega mäele :D

Nii palju on teha ja see hakkas nüüd kõik kripeldama. Aga ma tean, mis ma tegema pean. Lihtsalt mitte mõtlema selle peale :D Üritan end uuest nädalast kokku võtta ja asjadega tegelema hakata. Aga kindlasti mitte praegu või homme või sel vähesel ajal, kui Tartus olen. Edasilükkamiseks ikka aega on.

laupäev, 5. aprill 2014

Mul on praegu ilge dilemma. Kas vaadata arvutist seda kuulsat (ja loodetavasti head) "The Wolf of Wallstreet"-i või lugeda raamatut, mis on ka hea ja mind täiega huvitab, mis edasi saab. Ja samas muusikat tahaks ka nagu kuulata, aga kui filmi vaatan, siis ma ei saa kuulata ja kui ma loen, siis ma ei kuule seda, sest ma olen süvenenud raamatusse.

Ja noh, nagu arvata võib, pole ma otsustanud, sest ma kirjutan postitust.

Mu ülemus enne helistas mulle, et tal on vaja Raehoovis (mu uksest 50m äkki) vaja šampuseid avada. Ja ega ta ei helistanud mulle sellepärast, et ta ise ei julgeks neid lahti teha või et tal oleks ajaliselt abi vaja. Ta helistas ikka sellepärast, et ta teab, mis pussy mina olen nende avamises. Seega.... milline ahvatlev pakkumine, pidin ju jaatavalt vastama! Käisin seal ära siis tunnike tagasi ja tegin neid Prince Henry-sid seal lahti. Tema pealt õppisin selle ära, et seda kuldset paberit ei peagi pool tundi ära võtma, sest seda ei pea üldse ära võtma. Otsid traadikoha ülesse, keerad traadi lahti ja siis keerad rätikuga korgi lahti ja voilaaa. Esimesed paar läksid lahti mingi ulmegrimmasside saatel ja pea oli ka kuhugi mujale ära keeratud, aga edasi olin nagu päris pro.

Mida enam see suvi lähemale tuleb, seda rohkem ma olen mõelnud teemal "eelmisel aastal samal ajal...". Kõige rohkem piinab mind see Hispaania. Ma krt mäletan, kuidas ma kirjutasin blogipostituste pealkirjaks nädalaid, mis Hispaaniani jäänud olid. Kuidas sellest aasta juba möödas on?? Ja Valerio ütles mulle mõni aeg tagasi, et noh, kuu veel ja läheb Pinedasse ära. Nüüd on sellest 2 nädalat saanud. 2 nädalat veel ja neil hakkab jälle hooaeg pihta. Oh my... Ütlesin talle, et mulle ei tohi ühtki pilti saata sealt :D Nats valus teema. Kui mõtlen oma hotellile, korterile, Calellale... iga nurgatagune ja kõik need näod on sama hästi meeles kui sealt lahkudes. Ja noh, eelmisel kevadel olid mõned muud asjad ka, millele mõeldes, mõtlen, et tõsiselt on aasta sellest juba möödas või.

Ja mida lähemale see suvi tuleb, seda suurem on ootusärevus suve ees. See on see meie Pärnu suvi, mida me tahtsime. Elukohta suveks ikka endiselt pole, aga mis-iganes-ma-ei-tea-mis-sellega-saab. Pärnu suvi ja Pärnu peod ja turistid ja noh Valeriole ütlesin, et Pärnu on nagu Calella suvel :D:D Natuke on selles võrdluses tõtt, sest see on suvel kuurortlinn, meil on siin rand ja turiste on palju. Meil on peatänav ja kohvikud-söögikohad avatud terrassidega. Nii et pm ei valetanud ma talle. Ja suvel töö kohta on ka ulmejutte... Eks B on kaua lahti olnud ja juhtumisi on kogunenud, aga pm nagu mina olen nendest juttudest aru saanud, siis see suvetööpäev peaks olema selline: jooksed terve päeva nagu hull, nii et aega ei ole söömiseks ka, teed värskeid mahlu-kokteile-ja-muid-aeganõudvaid-asju-kiirel-ajal, kliendid on 24/7 vihased, et kaua ootama peab, kokk läheb köögis hulluks, sest tal on 3-kilomeetrine tšekk toite teha, teenindajad on närvis koka peale, et ta kiiremini ei tee, siis töötab suvel baariabi, kes võib olla sama loll kui lauajalg, tööpäev väib vabalt 2-3ni minna, inimesed, kes B peal elavad (pubi peal on uus korterelamu) helistavad meile alla, et lärm on kõva ja suitsuhais on ninas või veel hullem, tulevad ise alla ja karjuvad klientide ees ja küsivad "kunaaaa seeee jamaaaa omeeeetiiii lõõõpeeeeb!?!?!", kaupa tuleb lattu nii palju, et upud alkoholikastide alla, ruumi liikumiseks pole, sitaks palav on, teenindajad jooksevad omavahel kokku, söögid lendavad maha, laps lüüakse uksega peaaegu haiglasse, vastikud soome perekonnad, kes lägastavad kõik kohad täis, mingi kamp, kes käib suviti lademetes B52 šotti joomas, palja ülakehaga Ott Lepland, keda ükski tüdruk teenindama minna ei saa, sest jalad all värisevad, Marko Kiigajaani äravisatud Pepsi põhi, millepärast ta kirjutab külalisteraamatusse kaebusse, mölisevad kliendid ehk issanda loomaaed on suvel veel kirjum kui muidu ja mida iganes veel. Aga see-eest pidi jotsi suvel kõvasti saama, nii et tegelikult on kõik hästi :D

Ma siiralt südamest loodan, et need on 9 tegevusaasta jooksul kogunenud jutud, mitte ühe suve põhjal räägitud :D

Muidu meil see köögiuks on suht pask küll jah. Lööme seda jalaga lahti mõlemale poole, uks on ise tume. Väike klaasaken on, aga noh... sellest aknast pole eriti kasu, kui oled 160cm pikk või kui on pime ja tuled põlevad, siis see valgus peegeldub sealt aknalt nii, et päris saad aru, kas keegi on taga või ei. Ja see, et meil on suvel 10 lauda sees + 13 väljas, 2-3 teenindajat + baariabi ja kogu selle kaadervärgi peale üks kokk ja kokaabi, siis... nohh, kokanahas olla ei tahaks.

neljapäev, 3. aprill 2014

Pekkis värk on. Iga jumala päev ma mõtlen, et no TÄNA peaks küll juba, aga tahtmist pole, motti pole, viitsimist ei ole. Ma lihtsalt ei viitsi. Mul on faking kõriauguni. Ma mõtlen sellest nüüd kui kohustusest vist. See oleks nagu pind perses või midagi sellist. Väga tihti tegelikult pole mul aega, aga kõige suurem mure on see, et ma ei viiii-tsiiiii. Isver lihtsalt, kuidas see mulle kunagi meeldis. Selline ahviarmastus oli selle vastu, et ma ei suutnud üle kahe päeva ilma ollagi. Tegelikult nautisin ma vast seda oma 3 aastat või kui palju iganes sellest aega möödas on. Nüüüd on aga hullumaja. Ma ei tea, mis on juhtunud. Mul on vist kopp ees.

Blogi kirjutamisest. 

Nagu näha, siis kunagi ei tea, kuna ma olen kirjutanud. Vahel läheb tuimalt nädal mööda, vahel 5 päeva... Ma ei viitsi ennast enam sundida siis kirjutama, kui ma mõtlen, et no nüüd peab, raudselt on siia vaadatud ja mitte midagi uut leitud. Ma ei viitsi lihtsalt. Mu mõte isegi ei tööta enam nii, et ohh, selle ja tolle pean kindlasti blogisse kirjutama või kui blogi kirjutan, siis tuleb meelde, et aaa jaaa, pean kirjutama ju neist 7st kutist ka, kes mul reede õhtul kaose korraldasid!!

Mul nii kahju, et ma mõtlen blogimisest kui pinnust perses. Kuidas ma saan nii mõelda, kui mulle muidu nii väga meeldis? Kui ma mõtlesin pärast gümnaasiumi lõppu, et nüüd ei saagi enam lehe jaoks midagi kirjutada, aga ÕNNEKS on mul ju blogi, mida kirjutada? Kui ma pidin üle päeva blogima, sest muidu ei tundund asi õige?

Ma ise arvan, et selle põhjuseks, miks ma hetkel nii mõtlen, ongi see kohusetunne. Et ma pean kellelegi kirjutama, sest keegi tsekkab seda lehte ja tahab siit midagi lugeda. Ja kui ta ei leia, on 3-4-5-6 päeva juba mõttetult siia vaadanud, siis on ta pettunud ja äkki ei tahagi enam siia tulla ja lugeda? Lugeda juhul, kui mina suvatsen kirjutada, eksole.

Võib-olla ma peaks vahetama plaati hoopiski. Mitte jätkama seda stiili, et võtan läbi algusest lõpuni oma kirjutama päevad, vaid lihtsalt kirjutama, mis on juhtunud/mis hästi läinud/mis sitasti/mida ma üleüldse millestki arvan ja no mida iganes veel. Aga noh, mitte nii et "Üleeile kell 8 ärkasin ülesse, sõin võileiba, ja läksin kooli. Koolis oli 2 loengut ning pärast seda tulin koju" No nii ma küll ei viitsi enam. Võib-olla on ka selles asi.

Tegelikult olen ma tahtnud siia kirjutada muud juttu ka igasugustel teemadel. Ehk peangi vahelduseks esiteks, plaati muutma ja teiseks, mõtlema nii, et kirjutan siis, kui tuju tuleb, mitte siis, kui mõtlen, et pean.