esmaspäev, 24. veebruar 2014

EV 96

Mmm... mu kaks tööpäeva, reede ja laupäev, olid enam-vähem okeid. Tegelikult üldjoontes oligi kõik okei, see tähendab, et kõik läks hästi, mõlemad päevad kulgesid rahulikult, aga tegemist oli siiski pidevalt. Reedel ajasid mind närvi natuke ühed soomlased, kes tiksusid ja vaatasid jäähokit u 3 tundi pubis. Muidu rahvast vist ei käinud eriti sel ajal ja mõtlesin, et saan lõuna ära teha, aga no ei... Istuvad ja vaatavad ja ära ei lähe. Tegelikult poleks nad mind kuidagi takistanud, aga mulle meeldib (võimalusel alati) lõuna teha siis, kui mul on aega istuda ja natuke rahulikult olla. Mitte et ma pean kellelegi peale passima, et kas nüüd tahetakse veel süüa/juua või arvet või mida iganes. Lõpuks nad läksid ära ja pool 5! sain ma per*e maha. Ka õhtu oli vaikne, just nii vaikne, et ühest teenindajast täitsa piisas, aga juhataja ikka ütles M-le, et ta peab kohale tulema. Tiksus siis seal minuga kella 6-st 9ni ja läks siis minema. Ta kassa oli vist 2.60 :D See ütleb, kui palju tööd oli... Selle kohaga on nii (nagu tegelikult imlselt peaaegu kõikide söögikohtadega), et never know, kuna võib maja täis lüüa ja tööd sittakanti olla. Üldjoontes on ta siiski pigem rahulik söögikoht, v.a. suvel ofc. Ta ei ole kesklinnas ka, kuskil jõe ääres kolledži taga, kuhu mul pole olnud 1,5 aasta jooksul kordagi asja. Ma ei teadnudki, et see seal asub. Ja see, et koht on rahulik, mulle meeldib. Kui M 9 ajal ära läks, käis üks paarike veel pubis söömas ning siis oli tükk aega vaikus. Hakkasin koristama, sest kell oli 10 ja mõtlesin, et täna enam kedagi oodata ei ole. Jahhh... ja siis helises telefon. Meile saadeti 10nene seltskond sööma. Juhhuuu. Ja nad jõudsid kohale pool 11, pool tundi enne köögi sulgemist ja tund enne minu tööpäeva lõppu. Ja siis hirmutas mind veel see arv - 10! 10 inimest korraga. Ma palvetasin, et jumala eest kedagi teist ei tuleks pubisse, sest ma juba arvasin, et kogu mu energia läheb nende lauale :D Ja peaaegu et läks ka. Kuna tegu oli 5 paarikesega u 30ndates, siis mul joppas, pidin tegema 5 arvet, mitte 10 eraldi arvet. Söögitellimused olid neil igati mõistlikud. Mõni üksik soovis eelrooga, aga muidu ülejäänud sõid vaid üht käiku. Win. Ja kui ma tellimuse ära võtsin (millega läks ka aega, sest oli ju vaja küsida toitude kohta ja blablaa), sisestasin arvutisse ja hakkasin jookidega möllama. Ikka kõigile erinevad joogid ja mõnele veel mitu, palun. Tegelikult tuli see jookide vorpimine ainult kasuks, sest ma ei olnud päris mitmeid jooke neist varem teinud ja aeglane ma ka ei olnud, sest nad jäid pärast niiii väga rahule, et pistsid mulle 20nese kaante vahele. Ja nad tegid nalja ja samas mõistsid, et kui on söödud-joodud, siis on minek ka, sest kui nad lõpetasid, olime tegelikult juba ametlikult kinni. Tänasid väga palju jne. Tegelt see, et nad selle jotsi jätsid, näitas eelkõige seda, et see seltskond oli väga tänulik, et me nad kõik vastu võtsime ja üle oma tööpäeva töötasime (nii kokk kui mina) ja seda nad ütlesid ka korduvalt. Seega, oli meeldiv! :) Polnud ma midagi nii tujust ära, et kolmveerand 1 alles koju jõudsin :D

Laupäeval oli kerge väsimus peal hommikul, aga läks kiiresti üle, sest tööd oli sujuvalt hetkeni, mil seda oli sitaks. Pubi oli täis ja ma jooksin ja tegelesin klientidega nii, mis hirmus. Ise pabistasin muidugi jälle samal ajal, et inimesed peavad nüüd kaua ootama ja neil hakkab mu vastu kerge viha tekkima :D Ja siis lendas sisse, oh ma ei tea, 6-7 soomlast, kes tahtsid jäähokit vaadata ja nad kõik seisid mul leti ääres. Mul oli nagu, et... istuge lauda. Aga nad ei saanud sellest absull aru, ainult küsiti, et kas on seda kanalit ja et kas saab hokit, mille peale ma ütlesin mitu korda, et jaaa on, istuge lauda. Aga nad ei saanud aru, et nad peavad faking lauda istuma ja et ma lähen siiis nende juurde. Ja mul ei olnud sel hetkel ei aega ega huvi nende YLE tv peale panna või mis iganes too neil on, sest mul oli niiiiii kiire. Ja siis ma jooksin leti ees edasi tagasi klientide ja leti/köögi vahet ja nemad IKKA seisid mul tee peal ees. Lõpuks kui teistega pooleliolevad asjad aetud said, panin ma nende jäähoki peale ja nad istusid lauda. Alles siiis... Ja siis, kui mul oli jälle kiire, tuleb üks purjus soomlane leti äärde ja hakkab seletama, mida nad juua soovivad. Ma ütlesin talle nii palju kordi, et istu krt lauda ja ma tulen võtan tellimuse nii pea kui saan, et mul hakkas juba imelik endal, sest ta ei saanud lihtsalt sellest aru. No dsiiisas!! Ja siis ta tellis oma jooke ka mingi pool tundi, sest ta mõtles, vahtis ja lihtsalt seisis nagu tropp (sorri, aga tõsi) seal leti ees. Ja siis pidid teised ootama tema tagant... mina pidin ootama... lõpuks viskas üle ja jätsin ta sinna vahtima, tegelesin ise teistega edasi. Ma ei kujuta ette, kui tüdinud nägu mul seal tema ees seistes ees võis olla või kui mitu korda ma talle silmi pööritasin :D aga no ausalt, see ajas küll närvi. Ja siis ma tegelesingi teistega ja kui aega oli, tulin leti taha tagasi, siis ta selle aja jooksul oli jälle ühe joogi juurde mõelnud ja nii ta telliski seal. Ikka tükk-tükk aega. Kui ta jookidega lõpuks ühele poole saime, tahtis ta ära ka maksta. Arve oli 23.50 ja tahtis kaardiga maksta. Panin summa sisse, keerasin masina tema poole, et kaart sisse, PIN-kood ja näkemiin, aga ohh juudas. Hakkas pini panema (kaarti sisse ei pannud) ja ütlesin talle 3 korda, 3 korda, et pane kaart ka enne sisse, kui ta lõpuks aru sai. Võttis kaardi ja keerasin korraks masina enda poole (ja taevale tänu, et ma seda tegin!!), ekraanil oli summa 235.00. Mul oli nagu wtf ja mis ma siis oleks teinud, kui ta olekski oma pini kohe järgi pannud ja summa läbi läinud?? Ma oleks tuimalt talt 2 sotti ära tõmmanud :D

Ukselt läksid 3 korda kliendid tagasi, kes nägid, et soomlased hokit vaatavad ja lärmavad. Ohh... ja see on veel algus. Suviti pidid käima armsad soome pered oma miljoni lapsega, kes kõik täis lägastavad ja siis pidid sellised soomlased varsti välja ilmuma, kes ei taha tegelikult oma söögi eest maksta ja hakkavad huiama, a'la et pole hea või et toit on külm jne. Ma juba praegu tunnen, kuidas ma ei salli neid somme... ja nad on faking igalpool. Selleks ajaks kui M tööle tuli, oli torm juba saalis vaibunud ja vaikus võttis maad. Päris vanamoeline väljend, aga noh, nii ta oli :D Tiksus minuga seal paar tundi ja läks siis jälle ära, jäin üksi ning kuni kolmveerand 11ni ma nii olingi. Õhtuti on seal mõnus muusika üürgama panna ja kaasa laulda, kui plats tühi on, ja siis nt koristada või midagi. Eile pidin ka tööle minema õhtul 6st, aga kuna rahvast ei olnud, siis ei länud. Ja puhkasin hoopis. Uni oli küll metsik eile terve päeva.


Kes veel ei tea, siis EV 96 aastapäeva paraad toimus täna Pärnus ja Pärnu kontserdimajas on presidendi vastuvõtt. Meie kodutänava kirikus toimus täna jumalateenistus ehk siis eilsest saati on olnud Nikolai tänav kinni ja meie maja nurga peal 2 sõduripoissi valvanud :D Eile vaatasime Marleeni ja Sandraga sõdurikutte ja paraadi peaproovi. Ulme mis mass sõdureid. Ühed sõdurikutid andsid mulle ja Marleenile Eesti kaitseväe käepaela (kummist), üks küsis maru viisakalt ofc ju, et "neiud, kas te soovite eesti kaitseväe käepaela?" mul oli nagu "jaaaa ikka soovin, tänksä" :D Ma ei tea, mis ma sellega küll peale hakkan, aga las ta siis olla... :D Hiljem käisime Rõusis ja siis tulime koju, aga siis endam sõdurid ei valvanudki tänavanurgal :((

Ja täna. Kuna kaks tükki olid/on täna tööl ja kolmas lendas ära Saksamaale, siis pidin paraadi üksi vaatamas käima. Panin selga oma valge suitsupääsukestega kleidi, sinise-valge salli, mustad retuusid ja sinised saapad - et ikka korralik patrioot oleks!!! Ja läksin välja, aga... AGA... mitte midagi ei näinud. Rahvast oli niii palju ja mina ilmselgelt lihtsalt kadusin kuhugi inimeste vahele. Tulin mingi hetk koju tagasi ja panin teleka tööle, vaatasin telekast :D Ja kui nad hakkasid marssima (nad tulid mööda Rüütli tnv-at), läksin välja tagasi. Healebo :D Vinged olid.

EV96!!







??
"Viiskümmend halli varjundit". Sain läbi mõni hetk tagasi esimese osa. Ja kui irooniline see on, et meil kodus kolmas osa olemas, aga teist pole?? Ohh kuidas tahaks edasi lugeda, krgh!! Ma ei suutnud tööl ka eemale hoida sellest raamatust, nii kui aega oli, lugesin. Sinnamaani kui ta näitas oma "mängutuba", olin ma 100% selles raamatus kinni. Ja siis tuli see konks, miks see raamat nii populaarne on... ja edasi mulle mõnda aega isegi ei meeldinud, aga no mis ma teha saan... ma olen ikka selles raamtus kinni. Tahan teist osa juba kätte saada!!!

Ja eile pani Sandra hea nalja maha. Teemaks oli Helerini äraminek ja ma ütlesin, et mul oleks küll ärevus sees juba, vastupidiselt talle, kellel polnud seda ja siis ütles Sandra "pff muidugi oleks, sul on ju kõik ärevused!" :D Word.

neljapäev, 20. veebruar 2014

töösaaga

Mu töösaaga on läbi saanud. Töötame Sandraga nüüd samas kohas!! Käisin nüüdseks juba päris ammu aega tagasi vestlusel ja proovipäeval Bumerang Bar & Grill-is, mis on täitsa tavaline söögikoht/pubi, aga väikse erandiga. Koht on mõeldud natuke jõukamatele inimestele, just hinna poolest, ja meie menüüs on koos korralik loomaaed - nt känguru, krokodill, konn, põder + muud tavalised loomad. Ma ei julgeks neva eva tellida krokodilli või konnakoibi, sest mida helli, kes neid sööb!?! Out of my league, aga tegelikult pidi kroksi ja känguru päris hästi minema, eriti suvel. Oma proovikal sain niii palju informatsiooni, et ma ei suutnud seda kõike ära händlida. Lihtsalt iga sekundi ja minutiga sain jälle midagi uut teada, aga nüüdseks on pilt juba üpris selge. Koht asub kusjuures täpselt kooli taga jõe ääres. Nii et kui näiteks olen tööl mõnel olulisel koolipäeval, siis saan esimeses loengus ära käia ja siis hops tööle minna. Pubi avatakse kell 11 ja sulgeme 23:30, nii et tööpäev on päris armsalt pikk, sest madalhooajal peab üksi tööl olema. Suvel on vahetuses 4!! töötajat. 11-st 14:00ni on lõuna ehk siis päevapraed ja presskannukohv ja muu värk. Sel ajal on suht kiire, kui rahvast liigub. Eriti armas on siis, kui kõik korraga sisse lendavad. Mul pole seda veel juhtunud, ptuiptui. Jooksmist on seal, sest a) meil on lauateenindus b) leivakorv ja maitseainetekorv tuleb lauda viia c) mõndadele meeldib ka lõuna ajal mitut käiku süüa ja menüüst asju valida d) ma olen alles algaja. Teisipäeval olin esimest korda hommikust õhtuni täitsa üksi tööl ja oii, ma pabistasin enne seda. Tegelikult läks kõik hästi, händlisin olukorra kenasti ära, pekki midagi ei keeranud ja mõnus tööpäev oli. Vahepeal õhtul oli haudvaikus, aga palju ei passinudki, sest inimesi ikka käis. Kõik oli väga hea, aga see-eest laupäeva õhtu ei meeldinud mulle üldse. Me käisime reedel peol ja ma ajan kõik selle kaela, et ma ei tundnud end just eriti hästi, kui õhtul tööle läksin. Ma jooksin nii kiiresti kokku + see oli mul 2. kord tööl olla ja ma pidin nii palju ikka küsima ja seetõttu ei olnud ma ka eriti kiire. Ja siis ma hakkasin põdema selle üle, et inimesed peavad kaua ootama ja ajasin end veel rohkem närvi. Tegelikult kui inimesed tulevad laupäeva õhtul välja istuma, siis neil ilmselgelt on aega ja mulle tundub see jookide tegemise aeg palju pikemana tegelikult kui neile. Aga ikka ma põdesin. Kui köögis nuge-kahvleid keerasin, mõtlesin, et ma ei tahagi köögist välja minna. Nii hea ja safe. Õhtul koju tulles oli sama, nagu oleks safe haven'is jälle. Kusjuures, vahemärkus, "Safe haven" on sitaks nunnuhea film!!! Aga teisipäeval ma unustasin põdemise ära ja kõik läks hästi :))

Paar asja, mida ma olen õppinud või korda saatnud tööl (sest juba on asju juhtunud ju :D):
* Ma ei saanud päris korralikku kohvikoolitust juhataja mehelt, aga piisava juhatajalt endalt, et osata õigesti teha cappucinot, lattet, Iiri kohvi ja teisi sooje jooke. Meil on tööl sama käpamasin, mis mul Hispaanias oli, aga pidin kõik pm ümber õppima, sest tuleb välja, et Eestis tehakse selle masinaga hoopis kvaliteetsemat kohvi kui Hispaanias. Nt Hispaanias oli suva, et ma käpast kohvi kohe pärast kasutamist välja ei löönud, see võis seal masina all kõrbeda nii kaua, kui pidi uuesti kasutama :D Või neil oli ka täiesti suva sellest, kui ma cappucino vahu nii kuumaks kui ise heaks arvasin soojendasin. Meil peab olema see vaht katsutav vähemalt 5 sekki. Ehk siis kui ma ei saa selle nõu peal kätt hoida enam nii kaua, siis on see juba liiga kuum. Ja täielik vahe, kuidas tehakse siin cappucinot ja kuidas tehakse seda Hispaanias. Hispaanias tegin tavalise kohvi, panin vahtu peale lusikaga ja kaunistasin kaneeliga. Nüüd lasen espressokohvi koguse, vahustan piima ja panen ta nii kohvi peale, et ääred jääksid pruunid ning keskel peab olema see õigesti tehtud crema. Oleks ma Hispaania-style'i seal teinud, ilmselt oleks väga pekkis olnud :D
* Oskan teha Mojitot!! Hispaanias näidati mulle kiiiiiresti 2 korda, kuidas see käib, aga nüüd mul polnud enam meeles. Tegelikult on see niii lihtne, et ma ei saa aru, kuidas mul see suvel juba meelde ei jäänud. Ja kui ma veel proovisin (alkovaba), oh my god, maaaailmaparim alkoholivaba kokteil vist. Ma olin korra joonud Banana Mojitot Hispaanias, mis oli täispask, sest meile tehti mingi 3x korda kangem ja rohkem ma seda ei jooki ei puutunud. Aga nüüüüd, see jook saab suvejoogiks ma ütlen :D Alkoholiga pole veel julenud proovida, miskipärast arvan, et äkki ei ole nii hea.
* Laupäeval tellisid kolm naist oma lauda Martini Asti. Šampuse. Kas ma olen kunagi šampust avanud? Ei. Kas ma julgeksin esimest korda elus šampust avada rahvast täis võõras ruumis kolme silmapaari all? Ei. Mis siis sai?? Ütlesin teisele teenindajale, kellega ma koos tööl olin, et ma pole never! ever! šampust avanud. Seekord läks ja tegi tema seda minu eest, aga mida kuradit ma järgmisel korral teen, kui ma üksi olen??
* Oma täiesti esimesel, proovipäeval panin ma klientidele maitsevõi asemel topsi VAHUKOORT!!! No palun, kes teeb nii!!?? Tegelikult kui nüüd enda kaitseks midagi öelda, siis polnud see eriti minu süü. Lihtsalt mu süü oli see, et ma ei teinud kiiruga vahet vahukoorel ja maitsevõil (maitsevõil on mingisugused rohekad tükid vms sees, vahukoor on ilmselgelt täiesti valge). Aga külmkapis on kast, kus hoitakse tuutu sees nii võid kui vahukoort ja kui mulle näidati, kust võid saab, siis lihsalt võetigi või sealt (ja ma ei mäleta, kas sel hetkel oli vahukoor ka seal, ise arvan, et ei, sest ma ei mäleta, et oleks olnud) ja voilaaa. Ja kui mina siis üksi läksin võtma, oli seal ainult üks tuutu - vahukoor. Ja ega ma ei osanud ju midagi mõeldagi... Võtsin selle, mis oli ja läks :D Pärast tuli välja, et sel ajal tegi kokk maitsevõid ja täitis toda, sest pärast oli seal neid kaks ja ma küsisin, et misasja.... AGA... õnn oli mu poolel ja kliendid ei maitsnud seda! THNK GOD, mul oleks olnud äääärmiselt piinlik ju. :))
* Laupäeval läksin kööki ning kokk küsis, kas mul on ka söökidega kiire, ütlesin, et ei ole. Sellepeale ütles, et okei, M-l oli küll kiire, tahtis väga kiiresti asju saada. Ma ütlesin siis selle peale, et "Ahh, tal olid ju venelased" + lisada see hääletoon, kuidas ma seda ütlesin, tegi sellest üpriski halvustava lause. Ja siis hetkeks oli kokk vait ja ma vaatasin köögis ringi, et oiiiifakk, nõudepesija on ka ju köögis. Nõudepesija Nadja on venelane. Tegelikult see ei käinud kogu vene rahvuse kohta, see käis vaid nende kolme mehe kohta, sest nad lärmasid ja istusid üle diivani jnejne. Olid sellised rahabossid blabla. Ütlesin seda igaks juhuks köögis ka :D No see laupäev eiii olnud vabsee minu päev!
* Ja endiselt... Milliseid inimesi ikka ära ei näe. Olen oma kahe pooliku ja ühe terve päeva jooksul juba väga kirjut seltskonda näinud. On äääärmiselt sõbralikke ja vägaväga meeldivaid inimesi (ertiti nt lastega perekonnad), on ninakaid inimesi, ülbikuid ja siis mingite x-erisoovidega inimesi. Kui vahel mõni klient kuidagi nii suudab jälle üllatada, siis ma mõtlen, et no mis põrutus mul olema peaks, et ma ise sellise asja peale tuleks või nii käituks/ütleks? Ja kui inimene on minuga lambist ülbe, siis mis iseloomuga ta küll on? Pärast üht naist mõtlesingi, et tänu jumalale ei ole mina sellist sitta iseloomu endale saanud. Issanda loomaaed on kirju.

Nii, tööjutuga vist sai hetkel ühelepoole. Olen homme-ülehomme üksi tööl, aga õhtul alates 18:00st on õnneks võimalus M appi kutsuda (kui maja täis lööb) ja eks siis tulevad uued seiklused!

Vahepeal oli ka sõbrapäev. Loodetavasti ei arva keegi pärast mu sõbrapäevapostitust, et ma desperate või miskit olin sel päeval. Lihtsalt googeldades leidsin päris vingeid postitusi :D Sõpsupäeval tegelikult käisime Helerini&Sandraga sõbrapäevalõunal ühes veel avastamata kohas. Algul tahtsime minna Araabia-restorani, aga seal karjus üks väike laps üle terve saali vahet pidamata ja suht võimatu oli seda välja taluda, kui sellist asja üldse kuulda ei tahaks :D Läksime sealt ära ja proovisime Kasasthani restot, aga menüüs polnud mitte midagi söödavat. Ja kolmas koht oli juba vinksvonks. Nime ei mäleta enam, aga Prantsuse šokolaadikook oli nämma seal. Õhtul oligi meil see pidu, millest järgmine päev tööl käisin. Pärast seda otsustasin surmtõsiselt, et enne tööpäeva peole ei lähe, kuniks asjad 100% käpas ei ole. Party oli meil algul kodus, siis läksime Vaarikasse, kus oli Rock thaa boat'i pidu, aga klubi oli kuidagi tühjavõitu. Attendinglisti vaatasime, siis oli seal u 450 inimest ja jah, inimesed attendisid, et võita jne, aga ikkagi oli klubi tühi. Aga eile vist mõtlesime välja, mis värk on. Ühe peoga Vaarikas oli nii, et Sandra attendis ja mina olin maybe peal. Seda ütles meile Marleen ja meil oli nagu mida hekki, me pole midagi valinud seal. Vaarikasse ei attenditagi :D:D Ja nüüd eile, mõtlesime, kas minna välja või ei. Vaatasime siis ja jälle, Sandra attendis, ma olin võib-olla ja attendis alla 200 inimese natuke. Mida kuradit!?! Ma ei tea, kas see on võimalik, et nad ise panevad oma sõpru (Vaarikal on ka fbs konto Vallatu Vaarikas, kes meil vist sõbralistis on) attendima?? Kui sügissemester läbi sai ja eksmaisess hakkas, siis oli igal kolmapäeval natuke alla 200 inimese attendimas ja reaalsuses oli klub pm tühi. Igastahes, ei olnud reedel Vaarikas midagi väga vinget ja läksime hoopis Cl-i, kus pidu kestis edasi 7meni hommikul. Ma sain sealt ühe "sõbra" käest keset ööd 3 pikka ilusat roosi. Mu reaktsioon oli, et hull oled, ära palun anna neid mulle, aga ikka andis. Ühe vist võttis Sandra mult ja ülejäänud kaks ma kaotasin 15min hiljem ära...

Paar päeva tagasi tulin koolist koju ja mõtlesin, et lähen kohe magama, aga mõtlesime Helerini ja Sandraga hoopis linna peale tšillima minna. Käisime Rüütli tänava poodides... nt Eurostore'is ja Rüütli marketis, mis on pretty much sama saast, aga ikka veetsime mõlemas poes päris hulga aega. Kogu kauba pidime üle vaatama ja ma mõtlesin, et "ohh, kui ma suureks saan, siis ma tahaks sellist enda koju". Ja kuna ma seda päris mitu korda ütlesin ka, siis Sandra küsis, et kuna ma siis suureks saan. Ja ma ütlesin, et... sinna läheb veel väga kaua aega. Enne seda "suureks saamise asja" ja "kodu mängimise aega" on veel palju muudki teha :)) Võib-olla kunagi kirjutan oma mõtetest ja maailmavaatest, mis on ikka täiesti teistsugune nüüd. Igastahes... siis avastasime ühe kõige ägedama poe Rüütli tnv-l, mis avati paar päeva tagasi, kui me seal käisime. Pood oli ehteid täis ja mingisuguseid hilpe oli ka ja värkisärki. Selline ninnununnunännu, aga ülejäänud poodidega võrreldes kõige lahedam. Noh kui kõrvutame Eurostore'i või lõpmatud kästiöö- ja villapoed. Müüjanna oli venelane ning seal oli ka omanikmees kohal, kumbki eesti keelt ei rääkinud. Omavahel rääkisid inglise keeles, sest mees ei näinud ikka üldse venelase moodigi välja. Pärast mõtlesime ka, et kust kurat ta pärit võib olla, oli korraga nii hirmutav kui ka eksootiline :D Ja siis käisime veel Saja Asja poes ja Portas... meie tuur koos lõunaga kestis mingi 3h.

 Olen päris mitu õhtut Bumerangis niisama ka tsillimas käinud. Üks õhtu läskin, sest kodus oli igav ja Sandra oli tööl ning ma tahtsin meelde tuletada, kuidas see päeva lõpetamine täpselt käiski. Asju, mida tegema peab, on ikka omajagu ja nt teisipäeval unusatsin ma ikka terminalitšeki ära saata. Ja nt eile läksin ka sinna õhtul. Koht oli täiesti tühi, istusime mina, Sandra ja kokk ja jutustasime. Sõime puuvilju ja tordijäänuseid, sest kokk oli oma lapsele tordi teinud lasteaeda... Jõin seal oma Mojitot ja siis tuli koka mees, kes oli max level sõiduvees :D Tellis seal jooki ja tahtis meile ka ikka vägaväga välja käristada, aga no thanks eks. Siis liitus veel meiega üks kutt ja nii me seal tšillisime. Tulime autoga koju ja klubimuss käis, seepärast me eile hakkasimegi mõtlema, et äkki läheks peole. Aga ei läinud... see nädal on peovaba. Us-ku-matu. Õnneks praegu ei igatse ka, aga ilmselt järgmisel nädalal on päris hull tung välja minna :D

Ja muu elu on tavaline. Aega on, et raamatuid lugeda, niisama puhata, koolitöid teha... Läpakas hakkab mul vist varsti täiesti perse minema. Aku ei pea enam pm üldse ja nüüd lakkas touchpad töötamast. Nüüd olen koolis käinud vihiku ja pastakaga, sest läpaka vedamine on mõttetu. Võta laadija kaasa ja siis veel hiir ka. Mu laud pole koolis nii suurgi, et hiirt sinna panna saaks :D Ja see krdi Asus pole aastatki veel vana. Märtsi keskel saab aastaseks, aga nagu, mida kuradit... kuidas nii kiiresti pekki läinud on? Markus, ole valvel, ma kardan, et sa pead mind varsti aitama :) :D Lippan nüüd raamatukokku, et võtta see lege "Viiskümmend halli varjundit" esimene osa!!

Kirjutamiseni,

Koduexxxtras
Paremal on käpamasin, kui keegi ei tea, milline selline kohvimasin on :))
Ja akvaarium on ka.
Ja papagoid, loomaaed ma ütlen :D

reede, 14. veebruar 2014

esmaspäev, 10. veebruar 2014

tudengite talvepäevad ehk 3 päeva täis... (meelelahutust & sporti)

Selle lause originaalautor ei ole küll mina, aga sobib siia, sest see on täiesti õigesti öeldud. Talvekad algasid meil (minul, Sandral, Helerinil) reede õhtul poes käiguga. Pärast seda tulime koju ning jäime Gerdat, Katat ootama. Veel rohkem õhtul tuli meie juurde Merili ja siis päris õhtul juba Stefani ja Tauri ka. Rahvast oli meil päris palju jälle, peaks mainima. Korteris toimus igasugu actionit ka, aga ilmselt polnud me piisavalt lärmakad, kuigi mulle tundus küll, et lärm oli lihtsalt meeletu. Aga ju ei, sest meile ei tuldud ukse taha ega midagi ning "märgatud Pärnus" lehele me ka ei sattunud, seega win. Võime muusikat põhjas ja lahtise aknaga edaspidigi kuulata :D Kui me lõpuks astuma hakkasime, siis läksime ilmselt Apteki (tegelt on A.P.T.E.K., aga päris ma viitsin seda nii iga kord kirjutada ju). Kogu õhtu tembeldasime Apteki-Bussi-Vaarika vahet ning lõpuks kõige viimasena maandusime Cocolocos. Aptekis oli tavaline pidu, aga rahvast oli väga-väga palju ja DJ oli Rivo Kingi. Üks kuulus preili oli ka, kelle üle tehti kõva häälega nalja siis, kui ta wc-sse läks, wc teemal :D Muidu on jäänud tema välimusest natuke teine mulje, aga Aptekis olid tal huuled tumedaks värvitud (kui mitte mustaks täitsa) ja juuksed olid nagu ämblikupesa. Bussis esines Slippery Slope, keda me vist natuke ka nägime, aga kuna tegu oli ilmselgelt jälle tundmatu esinejaga, siis palju me neid ei kuulanud. Niisama aga tšillisime Bussis küll. Ja Vaarikas sai lihtsalt kuulata klubimuusikat ja tantsida nagu muidu. Buss ja Aptek on hoopis teistmoodi kohad ja nendes mingit klubitümakat ei lasta. Vaarikasse oli lahe sisse minna.... Olime just Bussist ära tulnud, sest ühte piffi (nimesid ei nimeta :D) ei lastud sisse enam tagasi. Mõtlesin, et no päris saab siis Vaarikasse, aga eii, lebolt. Turva oli ukse peal, vaatas talle otsa ja siis mulle ning ütles, et "Tema dokumenti ma ei taha, aga sinu oma tahan küll". Mul oli nagu whaaaaaat, miks mina. Aga sellepärast, et "tema käib siin rohkem kui sina". :D Okei. Vaarikasse läksime vahepeal kahekesi, sest meie punt oli nende 3 koha vahel laiali. Rüütli tänav reede öösel oli ka priceless!!! Juba see oli täitsa teistmoodi, et seal niiiiii palju rahvast pidevalt liikus. See oli nagu ikka väga midagi uut. Ja teiseks see, et kiilasjää kattis tänavat. Ja tänu sellele, et see nii oli, sain ma niiiiiiiiiiiiiiiiii rämedalt lihtsalt naerda. Pidin kõndima seda Rüütli tänava otsa (Vaarikas, Aptek, CL on ühes otsas, Buss ja meie kodu teises) megapalju ka, ikka päris tihti. Ja iga kord nägin, kuidas inimesed nagu kärbsed lihtsalt kukkusid. Igatemoodi, küll kukuti mitmekesi koos, küll kukuti mitu korda järjest. Ja veel kuidas!! Sellepärast oligi nii meganaljakas, kuidas nad kõik kukkusid. Ma pidin vahepeal lihtsalt seisma jääma ja naerma. Üks naljakamaid asju üle pika aja oli see foo shoo!

Laupäeva hommikul lendas kell 11 Riinu meile laivi. Ilmselgelt ei olnud keegi enne seda veel liigutanudki :D Siis aga hakkasime oma eilseid peojutte rääkima ja hommikune naeruring oli done. Natuke hiljem helistasime Steffanisse, et kas mõni laud ka veel seal vaba on, sest nad ju taasavasid laupäeval!! Sel hetkel oli, aga kui sinna jõudsime, siis enam ei olnud ning tellisime kaasa ja tegime kodus pitsalõuna. Steffani on ja jääb lihtsalt! Ilmselgelt oli pitsa endiselt max level hea. Siis hakkasime siidrit siin jooma ja bowlingu jaoks end valmis sättima. Bowlingusse läksime kolme ajal, sest esimesed 6 tiimi alustasid siis. Meie hakkasime 16:15 mängima, nii et enne seda tšillisime seal ringi ja ajasime muudkui juttu kõigiga. Lucky Strike polnud väga lucky, aga see polnud üldse oluline. Vähemalt lots of fun oli :D Pilte tegime ka aind bowlingus, sest muul ajal olime niivõrd busy-d ilmelt, et polnud meeleski, et pilte teha võiks :D Ja no samas, ega peole ju pildimasinat kaasa ka ei võta.

Pärast bowlingut tulime koju, puhkasime, sättisime, tšättisime jne kõik jutud, kuniks hakkasime Kuursaali minema. Kuurist oleks natuke rohkem oodanud, seal oli fun küll, aga palun, see bänd... See oli ikka niivõrd pask selleks peoks, et paha hakkab. Keegi ei teadnud laule, keegi ei tantsinud, keegi ei kuulanudki. Oleks olnud Hellad Velled nagu eelmisel aastal... no palun!! Mis pidu oleks olnud jälle! Aga muidu oli koht vinge ja inimesi ka ikka oli. Sellegipoolest kaua seal ei viitsinud olla ja osa rahvast liikus varem linna ära, osa meist läks hiljem. Linnas me käisime jälle Aptekis-Vaarikas ja viimasena CL-is. Aptekis oli jälle pilgeni rahvast ja kõik oli vinge. Vahepeal käisime Lehtlas ning pärast läksime peole tagasi. Tauri tegi jälle seda style'i, et käis Vaarikas enda riidepuuga :D Harjumuseks saanud vist juba. CL-is olime 6ni lõpuks ning siis tulime koju.

Talvepäevade väsimus sai ka nüüd välja magatud. See oli ikka korralik, peaks mainima. Ja täna oli esimene koolipäev!! Ma päris õigeks ajaks kooli ei jõudnud, aga kella 1ks ikka jõudsin. Meil oli tourism marketing ning seda andis ungarlasest meesõppejõud. Räägib väga ilusti inglise keelt, mingit enda aktsienti küljes tal pole, pigem kõneleb nagu emakeelt. Lahe tšill õppejõud on. Viskab nalja ja suhtleb meiega vabalt. Seisab meile lähedal, mitte oma läpaka juures, küsib ja tahab, et me ka räägiks. Meil aga alati vaikne kursus olnud, seega väga palju me ei räägi. Vahepeal andis meile sellised vastusevariandid nätieks "Yes. No. Maybe. I want to sleep." või oli "i want to sleep" "i don't care" :D Nii et, tšill mees!

Varsti vist saan veel ühest asjast kirjutada, hetkel ei viitsi nagu ära sõnuda. Nii et see ya!




Sometimes lose, always win


Rajale minek on mul rangelt keelatud!!

neljapäev, 6. veebruar 2014

safe haven

Et mingi hetk liiga palju kirjutamist ei oleks, siis mõtlesin, et kirjutan ikka täna selle postituse ära. Pole ammu ju jälle kirjutanud, mis tähendab ilmselt ikka seda, et endist blogimise huvi mul enam pole. Blogimist ma siiski päris ära ei jäta, sest nii hea on ju kunagi lugeda seda kõike ja kes teab, ehk tuleb see endine tuhin millalgi tagasi.

Praegu on imelik periood, kui halvad asjad kuhjuvad kokku ning seetõttu ma ei ole ka tahtnud eriti siia tulla. Ilmselgelt pole tuju kõige parem olnud ja ma olen hoidnud lihtsalt madalat profiili. Vaadanud oma sarja ja viinud mõtted eemale. Kirjutan aga headest asjadest, milleks oli näiteks...

... esmaspäeva õhtu! Minul ja mu 4l endisel klassikaaslasel on Facebookis üks grupp, kus me ikka vahepeal chit-chatime. Ajasime esmaspäeva õhtul ka seal juttu, kui Markus teatas, et nad Elmariga lähevad semestri algust tähistama Illegardi ja et äkki tulen ma ka :)) Ikka läksin, sest ega neid inimesi ju tihti ei näe :D Istusime seal Illegardis lõpuks 7kesi. Elmar, Markus ja nende 4 kursavenda. Mina ja 6 kutti, norm. Ühel neist oli sünnipäev ja uus semester algas, nii et tähistamist jagus. Istusime seal, kuni koht kinni pandi, seega päris üle 3e tunni! Päris kaua ikka, aga aeg läks kiiresti ka. Rääkisime igasugu asju, nalja sai, kõik olid toredad. Elmariino ja Mišaga sai vanu nalju tõugatud ja kõik oli 5+! Tore, et mul on sellised sõbrad, kes ei tundu mitte kuidagipidi võõraks jäänud ka siis, kui pole aasta aega näinud. Vaid et on just see tunne, et miski pole muutunud. Sest Elmar nt küsis mu käest Hispaania kohta mõnda asja ja ma mõtlesin, et wtf, miks sa küsid!? Ja tuligi välja, et me polnud pea aasta aega enam kokku juhtunud. Ulme :D Teemasse tuli ka Elmari Walteri laul, mida ma just yt-bist 3 korda kuulasin ja tahtsin siia ka panna, aga blogi kaudu otsides ei leia ta üles seda. Jaaa siis leidsin veel päris vingeid videoid, mille olemasolu ma ei mäletanudki enam. Nt kuidas targad käisid auto järel kummiga kelgutamas või minust filmitud video enne vene keelt :D:D Dsiiiiiiiiisas!!! Tore õhtu oli ja veel eriti neil, kes sünnipäevakutiga täiel rinnal tema sünnipäeva tähistasid :D Laud polnud kunagi tühi!

Pildil on 5 klaasi ja 3 pudelit. Mitu mina neist tühjaks jõin?
Paljud on küsinud Hispaania kohta, kas lähen sel aastal jälle või ei. Nüüd võin öelda 100% kindlalt, et ei lähe sel suvel. Saatsime just emaili neile ja ütlesime meile pakutud töökohad ära. Asi pole selles, et ma ei tahaks minna, ma väga tahaks. Me tahaks väga, aga mõtlesime, et cmoon, me pole Pärnu suve näinud. Ja kuna me veel seda näha saaks, sest kes teab, mida tulevik toob, kui mitte nüüd sel suvel. Hispaaniasse saame minna veel ükskõik kuna, järgmine või ülejärgmine suvi. Aga see Pärnu ilmselt ei hoia meid rohkem siin, kui kool läbi on. Nii et meie plaanid ongi sellised, et jääme suveks Pärnusse. Peame suveks uue korteri otsima ja töökohad üritame ka leida. Pm on need viimased ka loodetavasti kõigil olemas ja siis jääb vaid korterimure õlule, aga selle lahendame ka ära :)

Eile tulin ära Pärnusse. Otepäält oli nii hea siia sõita, sõit tundus imelühike. Nii hea on tagasi siin olla. Viimased päevad Tartus ma niiiii-niiii ootasin, et juba Pärnusse ära saada. Sest siin lihtsalt on... hea. Kui ma tulin, siis rääkisime Helerini ja Sandraga need jutud ka ära, mida vahepeal ei rääkinud ning siis mõtlesime, et võiks bowlingut mängima minna, sest laupäeval on vaja võistelda 11ne teise tiimiga.  Mina mängisin täiesti esimest korda ja päris kahju oli sellest, sest bowling on päris lahe :D Viskeid oli meil igasuguseid, oli nii nulliringe kui lucky strike'e. Esimeses mängus tundus, et mul on algaja õnne, aga teises mängus oli see kõik kadunud :D Meie laupäevase tiimi nimi ongi Lucky Strike!

Homsest algavad meil siin Tudengite Talvepäevad, korter tuleb rahvast täis ja trall käib pühapäevani. Esmaspäeval algab kool, nii et varsti jälle midagi uut siia kirjutada ;);)