teisipäev, 31. detsember 2013

minu aasta

No ma arvan, et selle aastaga, mis nüüd selja taha jääb, olen küll ikka üpris-üpris rahul. Juba eelmisest aastavahetusest olin ma nii sillas, et ulme. Kirjutasin siia, et olen nüüd elu lõpuni kõik aastavahetused Tartus, aga nüüd söön oma sõnu. See aasta vahetub Otepääl :) Aga.. alustan nüüd postitusega.

1. Elu esimene eksamisess
Gümnaasiumi eksamisess ei lähe arvesse, sest on ikka väga suur vahe, kas on vaja teha 3-4 eksamit järjest või 8-10 eksamit, olgugi, et vahepeal on paus. Ja ma mäletan, et mul möödus see eksamisess valutult, st et ma ei pidanud öösiti õppima ja punnitama, et ma krt läbi saaks. Aasta tagasi ma arvasin, et ülikool on päris lihtne. (nüüd on arvamus muutunud)


2. Olin pool aastat sillas Hispaaniast
Juba jaanuaris olin ma nii-nii ärevil sellest välispraktikast. Aina kirjutasin blogisse, lugesin nädalaid, kujutasin ette, mis elu seal on... Tegelikult algas see Hispaania-hullus novembri lõpust ja lõppes mai lõpus. See oli mu möödunud aasta kõige-kõige oodatum sündmus!


3. Bravost sai Vaarikas
Bravo pandi vahepeal kinni ja siis tehti uuesti lahti ja klubi uus nimi oli/on Vaarikas. Kuna meil on pidupäev kolmapäev, siis kolmapäevase peo nimeks sai Vaarikamusi! Alguses oli äge, et Vaarikas ja Vaarikamusi... sest oli ju uus. Ja Vaarikas on koht ilma milleta vist Pärnu kolledži tudeng elada ei saaks :D Sellepärast ma seda ka siin mainin, sest see koht on meil Pärnus oluline!



4. Hakkasin vallaliseks (ja vallatuks?)
Noh seda oli praegu imelik nimetada nii, et nagu oleksin kätte võtnud ja hakanud, aga nii, nagu see tegelikult oli, oleks kohatu siia kirjutada. Ent seda see oli, et aasta ja 8 kuud said märtsi algul läbi. Mäletan, kuidas me Markusega Elmari maja ees trepil seisime, vaatasin taevasse ja lihtsalt ütlesin, et oeh... nii hea tunne on. Mitte et see oleks vale olnud ja seda poleks pidanud kunagi juhtuma, ei. See oli väga-väga tore aeg ja ma olin õnnelik ja mõtlesin, kuidas küll minul nii vedanud on, aga kahjuks see ei kestnud. Pean ausalt ütlema, et olin ka väga õnnelik siis, kui see lõppes. Nüüd on lihtsalt hea mälestus selja taga, olen väga palju targem, tean enda halbu külgi ja kui on vaja kunagi olla pereinimene, siis saan hakkama küll :D Pilt on ka täpselt õige.


5. Tulin Rukki Majast ära
Töötasin seal täpselt aasta kokku ja kevadel tulin ära. Seal töötamine oli väga-väga cool. Mulle meeldisid inimesed, kellega koos olin, kuigi ilmselgelt oli ka seal igasuguseid aegu. Igast puhkeminutid ja jutustamised seal olid toredad. Vahepeal isegi ootasin, et saaksin minna sinna. Vahepeal vihkasin täiega, eriti kevadel. Ja mulle nii meeldis see, kuidas ma seltskonda sulandusin. Kõik olid ju minust vanemad, aga näed sa, vinge seltskond võib olla ka minust palju vanematega :D Loomulikult õppisin ma seal ka palju. Mitte ainult oma töö osas, aga ehk ka inimestevaheliste suhete osas ja ka erialaselt. Näiteks jäid seal väga palju silma töötajate omavaheline ja töötaja vs boss suhtlus ja infovahetus. Nägin palju puudujääke, vigu jne. Kuna tol ajal olid mul ka ained nagu nt teeninduskorraldus, suhtlemispsühholoogia, toitlustusteenindus, majutuskorraldus jne, siis oskasin asju tähele seal väga hästi panna. Sinna aega jäävad vinged-vinged töökaaslased, veel vingemad karaokeõhtud, Rutmari lõpmatud naljad, tagaruumis-ees leboländi laskmine (ajalehe lugemine, netis passimine, vaiba heegeldamine jne), vahel ka meeletult venivad tunnid ja ka üks äge punt, kes mu päris hullusti nutma suutis ajada :) :D Ma olen väga-väga õnnelik, et seal tööl käisin vaatamata negatiivsetele asjadele. Aaaa jaa seal nägin ju ka naist, kes jalgsi Tartust Hispaaniasse kõndis ;)


6. España mi amor
Nohh, siinkohal on niivõrd palju kirjutada, et ma ei teagi, mida kirjutada. 2013 suvi Calellas oli minu elu parim suvi. Nägin, milline on elu väljaspool Eestit. Sain meeletult paljude uute inimestega tuttavaks. Sain veel rohkem iseseisvamaks ja täiskasvanulikumaks, kui ma varem olin. Tööst sai mul seal ehk paari päevaga kopp ette ja pabistasin, kuidas ma ülejäänud 3,5 kuud vastu pean, aga pidasin. Tegin kogu selle aja seda, mida südamest vihkasin. Ma ei teagi tegelikult miks. Kas sellepärast, et töökaaslased polnud funid ja töö polnud ka seetõttu? Kas sellepärast, et ma pidin töötama baaris baaridaamina, aga olin snäkibaaris restoraniteenindaja? Kas sellepärast, et tööl polnud väga kellegi teitse kui toretate klientidega rääkida? Või teenindaja töö lihtsalt ikka pole üldse minu cup of tea? Aga pidasin vastu just sellepärast ja ütlen, et oli parim just sellepärast, milline oli see elu seal! Meeletu-meeletu pidu... Linn elas kogu aeg! Need kõik igasugused seiklused tegid selle suve parimaks koos nende inimestega. Ah, te teate küll, milline mu elu oli seal, mida ma sellest Hispaania värgist arvan ja mida ma seal kogesin ;) Te quiero Calella!


7. Helerin, Sandra & Marleen
Calella tõi mu ellu Sandra, kes kolis juuni alguses minu korterisse. Calella tõi ka Marleeni, aga palju-palju hiljem. Ellarile tutvustasin end Eestis. :D Ma olin kodus 2 päeva üksinda ja ma pidin seal hulluks minema. Mul ei olnud mitte kellegagi rääkida või lollitada või mille iganes üle arutada. Naerda ka mitte. Meie kodus ei möödu tunnikestki selleta. Ja kui ma nüüd Tartus olin, siis tahtsin ka tagasi Pärnusse, sest ma lihtsalt igatsesin enda tüdrukuid. Me räägime kõigest, tögame üksteist, aitame ja lohutame, muretseme ja nutame, naerame ja lollitame. Eelmisel aastal ei suhelnud ma neist mitte ühegagi, nüüd ei kujuta ette, et ei suhtleks. Love


8. Uued inimesed
See aasta oli üleüldse üks suur 'uute inimeste aasta'. Hispaania tegi juba korralikult oma töö ja Pärnus tekkis ka üha rohkem sõpru või siis lihtsalt hakkasin kellegagi rohkem suhtlema. Meie korteris on olnud pidevalt inimesi ja veel väga palju. Enne pidu, peale pidu... vahet pole kuna, tihti on meie juures ikka keegi peatunud ja just nii ongi äge! 



9. Vanaema
Siin pikka juttu ei ole, muidu läheb asi käest. Vanaemast jäin ilma siis, kui Hispaanias veel olin. Tahtsin varem ka Eestisse tulla, et matustele saaksin minna, aga ei saanud. Jäin ikkagi lõpuni sinna. Ei teagi, kas see oli tegelikult nii halb, sest seal olles ma ei saanud sellest tegelikult eriti aru. Muidugi sel päeval, kui ma teada sain, ei olnud minust mingit inimest. Ja järgmised päevad olid rasked, aga tegelikult taipasin seal, et mulle ei ole see ikka üldse kohale jõudnud. Ja kui ma üritasin mõelda, siis see ei tundunud reaalne. Siiani ei tundu ja ma reaalselt ei saa kohati sellest siiani aru. Samas oli Hispaanias ka palju sellised hetki, kui vanaema peale kas või sekundiks mõtlesin ja juba pisarad jooksid. Pidin neid tööl ikka päris tihti ära pühkima... Lõpuks lihtsalt keelasin endal vanaema peale mõelda, sest ma ei saanud tööl kogu aeg rööpast väljas olla ja see mõjus. Mul olid kõige paremad vanaisa-vanaema ja nüüd on nad jälle koos.


 
10. Finiito Otepääga
Elasin seal 16 aastat ja nüüd sügisel kolis emps ära Tartusse. Igatsen Otepääd tegelikutl väga. See on armas linnake ja kui keegi küsib, siis endiselt vastan, et olen Otepäält. Usun, et võin nii ikka endiselt väita. Otepää on hea koht, kus ei tahaks pidevalt elada, aga nt nv-ti seal käia (nagu eelmisel aastal) on väga okei. Kõik sõbrad-tuttavad ja armsad kohad on ju seal. 




Aga nüüd sai kirja ilmselt see, mida kirjutada tahtsin. Muidugi oli veel asju, mida oleks võinud kirja panna ja eks ma mõned unustasin täiesti ära ka, aga las olla.

Ei jää muud üle kui soovida teile kõigile väga kõva pidu homme õhtul. Saadke kõik vanad mured vana aastaga minema, laske asjadel minna, unustage vanad patud ja kõik halb. Võtame vastu uue ja alustame seda vägevalt!! Eelkõige aga pidage korralik pidu ja ilusat uut, mu sõbrad! :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar