teisipäev, 31. detsember 2013

minu aasta

No ma arvan, et selle aastaga, mis nüüd selja taha jääb, olen küll ikka üpris-üpris rahul. Juba eelmisest aastavahetusest olin ma nii sillas, et ulme. Kirjutasin siia, et olen nüüd elu lõpuni kõik aastavahetused Tartus, aga nüüd söön oma sõnu. See aasta vahetub Otepääl :) Aga.. alustan nüüd postitusega.

1. Elu esimene eksamisess
Gümnaasiumi eksamisess ei lähe arvesse, sest on ikka väga suur vahe, kas on vaja teha 3-4 eksamit järjest või 8-10 eksamit, olgugi, et vahepeal on paus. Ja ma mäletan, et mul möödus see eksamisess valutult, st et ma ei pidanud öösiti õppima ja punnitama, et ma krt läbi saaks. Aasta tagasi ma arvasin, et ülikool on päris lihtne. (nüüd on arvamus muutunud)


2. Olin pool aastat sillas Hispaaniast
Juba jaanuaris olin ma nii-nii ärevil sellest välispraktikast. Aina kirjutasin blogisse, lugesin nädalaid, kujutasin ette, mis elu seal on... Tegelikult algas see Hispaania-hullus novembri lõpust ja lõppes mai lõpus. See oli mu möödunud aasta kõige-kõige oodatum sündmus!


3. Bravost sai Vaarikas
Bravo pandi vahepeal kinni ja siis tehti uuesti lahti ja klubi uus nimi oli/on Vaarikas. Kuna meil on pidupäev kolmapäev, siis kolmapäevase peo nimeks sai Vaarikamusi! Alguses oli äge, et Vaarikas ja Vaarikamusi... sest oli ju uus. Ja Vaarikas on koht ilma milleta vist Pärnu kolledži tudeng elada ei saaks :D Sellepärast ma seda ka siin mainin, sest see koht on meil Pärnus oluline!



4. Hakkasin vallaliseks (ja vallatuks?)
Noh seda oli praegu imelik nimetada nii, et nagu oleksin kätte võtnud ja hakanud, aga nii, nagu see tegelikult oli, oleks kohatu siia kirjutada. Ent seda see oli, et aasta ja 8 kuud said märtsi algul läbi. Mäletan, kuidas me Markusega Elmari maja ees trepil seisime, vaatasin taevasse ja lihtsalt ütlesin, et oeh... nii hea tunne on. Mitte et see oleks vale olnud ja seda poleks pidanud kunagi juhtuma, ei. See oli väga-väga tore aeg ja ma olin õnnelik ja mõtlesin, kuidas küll minul nii vedanud on, aga kahjuks see ei kestnud. Pean ausalt ütlema, et olin ka väga õnnelik siis, kui see lõppes. Nüüd on lihtsalt hea mälestus selja taga, olen väga palju targem, tean enda halbu külgi ja kui on vaja kunagi olla pereinimene, siis saan hakkama küll :D Pilt on ka täpselt õige.


5. Tulin Rukki Majast ära
Töötasin seal täpselt aasta kokku ja kevadel tulin ära. Seal töötamine oli väga-väga cool. Mulle meeldisid inimesed, kellega koos olin, kuigi ilmselgelt oli ka seal igasuguseid aegu. Igast puhkeminutid ja jutustamised seal olid toredad. Vahepeal isegi ootasin, et saaksin minna sinna. Vahepeal vihkasin täiega, eriti kevadel. Ja mulle nii meeldis see, kuidas ma seltskonda sulandusin. Kõik olid ju minust vanemad, aga näed sa, vinge seltskond võib olla ka minust palju vanematega :D Loomulikult õppisin ma seal ka palju. Mitte ainult oma töö osas, aga ehk ka inimestevaheliste suhete osas ja ka erialaselt. Näiteks jäid seal väga palju silma töötajate omavaheline ja töötaja vs boss suhtlus ja infovahetus. Nägin palju puudujääke, vigu jne. Kuna tol ajal olid mul ka ained nagu nt teeninduskorraldus, suhtlemispsühholoogia, toitlustusteenindus, majutuskorraldus jne, siis oskasin asju tähele seal väga hästi panna. Sinna aega jäävad vinged-vinged töökaaslased, veel vingemad karaokeõhtud, Rutmari lõpmatud naljad, tagaruumis-ees leboländi laskmine (ajalehe lugemine, netis passimine, vaiba heegeldamine jne), vahel ka meeletult venivad tunnid ja ka üks äge punt, kes mu päris hullusti nutma suutis ajada :) :D Ma olen väga-väga õnnelik, et seal tööl käisin vaatamata negatiivsetele asjadele. Aaaa jaa seal nägin ju ka naist, kes jalgsi Tartust Hispaaniasse kõndis ;)


6. España mi amor
Nohh, siinkohal on niivõrd palju kirjutada, et ma ei teagi, mida kirjutada. 2013 suvi Calellas oli minu elu parim suvi. Nägin, milline on elu väljaspool Eestit. Sain meeletult paljude uute inimestega tuttavaks. Sain veel rohkem iseseisvamaks ja täiskasvanulikumaks, kui ma varem olin. Tööst sai mul seal ehk paari päevaga kopp ette ja pabistasin, kuidas ma ülejäänud 3,5 kuud vastu pean, aga pidasin. Tegin kogu selle aja seda, mida südamest vihkasin. Ma ei teagi tegelikult miks. Kas sellepärast, et töökaaslased polnud funid ja töö polnud ka seetõttu? Kas sellepärast, et ma pidin töötama baaris baaridaamina, aga olin snäkibaaris restoraniteenindaja? Kas sellepärast, et tööl polnud väga kellegi teitse kui toretate klientidega rääkida? Või teenindaja töö lihtsalt ikka pole üldse minu cup of tea? Aga pidasin vastu just sellepärast ja ütlen, et oli parim just sellepärast, milline oli see elu seal! Meeletu-meeletu pidu... Linn elas kogu aeg! Need kõik igasugused seiklused tegid selle suve parimaks koos nende inimestega. Ah, te teate küll, milline mu elu oli seal, mida ma sellest Hispaania värgist arvan ja mida ma seal kogesin ;) Te quiero Calella!


7. Helerin, Sandra & Marleen
Calella tõi mu ellu Sandra, kes kolis juuni alguses minu korterisse. Calella tõi ka Marleeni, aga palju-palju hiljem. Ellarile tutvustasin end Eestis. :D Ma olin kodus 2 päeva üksinda ja ma pidin seal hulluks minema. Mul ei olnud mitte kellegagi rääkida või lollitada või mille iganes üle arutada. Naerda ka mitte. Meie kodus ei möödu tunnikestki selleta. Ja kui ma nüüd Tartus olin, siis tahtsin ka tagasi Pärnusse, sest ma lihtsalt igatsesin enda tüdrukuid. Me räägime kõigest, tögame üksteist, aitame ja lohutame, muretseme ja nutame, naerame ja lollitame. Eelmisel aastal ei suhelnud ma neist mitte ühegagi, nüüd ei kujuta ette, et ei suhtleks. Love


8. Uued inimesed
See aasta oli üleüldse üks suur 'uute inimeste aasta'. Hispaania tegi juba korralikult oma töö ja Pärnus tekkis ka üha rohkem sõpru või siis lihtsalt hakkasin kellegagi rohkem suhtlema. Meie korteris on olnud pidevalt inimesi ja veel väga palju. Enne pidu, peale pidu... vahet pole kuna, tihti on meie juures ikka keegi peatunud ja just nii ongi äge! 



9. Vanaema
Siin pikka juttu ei ole, muidu läheb asi käest. Vanaemast jäin ilma siis, kui Hispaanias veel olin. Tahtsin varem ka Eestisse tulla, et matustele saaksin minna, aga ei saanud. Jäin ikkagi lõpuni sinna. Ei teagi, kas see oli tegelikult nii halb, sest seal olles ma ei saanud sellest tegelikult eriti aru. Muidugi sel päeval, kui ma teada sain, ei olnud minust mingit inimest. Ja järgmised päevad olid rasked, aga tegelikult taipasin seal, et mulle ei ole see ikka üldse kohale jõudnud. Ja kui ma üritasin mõelda, siis see ei tundunud reaalne. Siiani ei tundu ja ma reaalselt ei saa kohati sellest siiani aru. Samas oli Hispaanias ka palju sellised hetki, kui vanaema peale kas või sekundiks mõtlesin ja juba pisarad jooksid. Pidin neid tööl ikka päris tihti ära pühkima... Lõpuks lihtsalt keelasin endal vanaema peale mõelda, sest ma ei saanud tööl kogu aeg rööpast väljas olla ja see mõjus. Mul olid kõige paremad vanaisa-vanaema ja nüüd on nad jälle koos.


 
10. Finiito Otepääga
Elasin seal 16 aastat ja nüüd sügisel kolis emps ära Tartusse. Igatsen Otepääd tegelikutl väga. See on armas linnake ja kui keegi küsib, siis endiselt vastan, et olen Otepäält. Usun, et võin nii ikka endiselt väita. Otepää on hea koht, kus ei tahaks pidevalt elada, aga nt nv-ti seal käia (nagu eelmisel aastal) on väga okei. Kõik sõbrad-tuttavad ja armsad kohad on ju seal. 




Aga nüüd sai kirja ilmselt see, mida kirjutada tahtsin. Muidugi oli veel asju, mida oleks võinud kirja panna ja eks ma mõned unustasin täiesti ära ka, aga las olla.

Ei jää muud üle kui soovida teile kõigile väga kõva pidu homme õhtul. Saadke kõik vanad mured vana aastaga minema, laske asjadel minna, unustage vanad patud ja kõik halb. Võtame vastu uue ja alustame seda vägevalt!! Eelkõige aga pidage korralik pidu ja ilusat uut, mu sõbrad! :)

reede, 27. detsember 2013

jõuluküte

Tartus väga palju niisama olla ei saanudki, pidin kõik päevad igalpool ringi käima või siis lihtsalt midagi tegema. Olin kodus, käisin linnas asju ajamas ja kohe tuli meelde, kui palju inimesi ju näeb kas või ühe tripiga Lõunakeskusesse. Eriti veel see, et olid peaaegu pühad ja rahvast nagu murdu. Käisin tädi juures jutustamas, pilte vaatamas, vahukat joomas. Käisin surnuaias vanaemal-vanaisal külas, mängisin kodus vennaga... Sai omale dream gifti, legodest politseijaoskonna. Musutas karpi suurest õnnest ja ei suutnud ära uskuda, et jõuluvana lõpuks selle kuuse alla tõi. Reis-ümber-maailma-mäng oli silmapilkselt ära unustatud, mida me enne mängima pidime, ja hakkas üks legotamine pihta. Karbis oli 9 kotitäit legosid ja see hunnik oli ikka korralik. Arvasin, et see jaoskond tuleb ka hiigelsuur, aga ei tulnudki... lihtsalt detaile oli metsikult. Politseiautod, politseinikud ja pätid, garaažid, 3 korrust koos kõige vajalikuga jne. Kella 4 ajal alustasime ja 7ks saime valmis. Vahepeal võis kiirelt jõulusöögi ära süüa ja siis pidi edasi nuputama. Ise ka kinkidest ilma ei jäänud.

25ndal tulin ma Sannutsiga Pärnusse ära. Saime bussijaamas kokku ja panime bussi viimasel istmel leboländi 3ks tunniks püsti ja vaatasime filme. Õhtul oli meil plaanis Bussi minna ja läksime poodi, et midagi osta, aga oi ups.. Porta oli kinni, CityAlko kinni, aga vana hea Jussin Viinakauppa oli lahti. Jutustasime natuke ka oma lemmikmüüjannaga seal ja tulime koju, vaatasime bussis poolelijäänud filmi lõpuni. Hiljem läksime Bussi, kus esinesid endised bedwettersid oma mingi megakavaga. Joosepil oli nt lilleline trikoo seljas :D Kõik nad panid hullu lihtsalt. Vahepeal tembeldasime kodu vahet ka ja saime uusi sõpru ning lõpuks jõudsime varahommikul koju. Kui me Pärnusse tulime, siis meil oli nii palju jõulunänni ka siin - kommi ja šokolaadi ja mida iganes. Nüüd juba on natuke vähemaks jäänud :D

Nüüd on nii, et olen kaks päevakest veel Sandra ja Marleeniga siin ja siis Tartusse tagasi. Teeme kaks päeva natuke tööd Sandraga siin. Seega, ehk kirjutan veel sel aastal. Võiks ühe kokkuvõtte aastast teha ju ;)




teisipäev, 24. detsember 2013


pühapäev, 22. detsember 2013

- feeling happy

Kõik on praegu eriti super-tore. Eksamid on selleks aastaks tehtud, kooliga on vsjoo. Eile oli üliüli hea õhtu Otepääl niiiii paljude sõpradega. Olin kogu õhtu hõivatud sõprade-tuttavate ja rändom inimestega rääkimisega ning seetõttu Tannut ma ei näinud esinemas. Praegu olen Tartus ja puhkan natuke nüüd koolist ja kodutöödest :)

Kõik on hästi!!

pühapäev, 15. detsember 2013

yo

Long time no see, sest eluke on suhteliselt busy olnud. Vahepeal on ära olnud karneval, üks eksam, üks tööots ja isegi mõned millimeetrid lund täna hommikul!

Kolmapäeval käisime me Marleeniga viimast korda inkas, mis meile tõsiselt närvidele käib. Nüüd on lõpuks aine läbi, aga nüüd tuli välja, et selles aines on eksam ka, mis ei ole just väga lahe. See aine pandi meile õppekavasse ainult sellepärast, et meil oli aine tourism planning inglasest õppejõuga. Kui nüüd tagasi sellele vaadata, siis see inglise keel ei aidanud küll kuidagi moodi tourism planningule kaasa. Ei olnud tänu sellele inkale ainest kergem aru saada ega midagi, mis selle aine eesmärk nagu olema pidi. Tourism planningu aine oli 7x kergem kui meie inka. Inka KT-d ja kodutööd olid ikka üpris keerulised, tourism planningus meil polnudki vaja muud peale ühe esitluse ja eksami teha. Mõttetu, aga noh nüüd on see enam-vähem läbi. Pärast inkat tegime oma Baywatchi tiimiga õhtust kava ning seejärel tulime koju. Saime kodus nats puhata ja siis tulid külalised Gerda&Kata siia. Rääkisime juttu ja pikutasime vahelduva eduga, käisime poes ning kui sealt Sandraga tagasi jõudsime, hakkasime sättima. Lõpuks olime siin 7kesi ja ei taha ette kujutada, palju me jälle lärmi tegime. See-eest aga läksime kiiresti siit minema, sest Baywatch pidi Vaarikas kolmveerand kümme olema. Tegime seal oma kavaproovi ära ja tõmblesime ringi, kuni esinemised algasid. Vaatasime teiste etteasteid ning tegime enda oma, mis 3nda koha sai!! Võib rõõmu tunda, sest meie kava sai valmis samal päeval 45 minutiga. Pärast esinemisi tulime koju tagasi, läksime Marleeni&Cathyga Bristolisse, siis Vaarikasse ja lege pidu algas. Lege-lege-LEGE pidu oli. Hommikul me ei jaksanud ära rääkida...

Neljapäev natuke sakkis, sest meil oli kell 17:00 eksam. Mina pidin hommikul 9ks kooli ka minema, aga uppsi-deisi, ilmselgelt ma ei jõudnud, kui kell 6 alles koju sain. Kõik tsikid eelmine õhtu lubasid, et äratavad ja peksavad voodist välja ja teevad kohvi (mida ma ei joo) jne, aga see plaan kukkus tuimalt läbi, sest 6-st 4 tulid siis, esimene loeng juba läbi oli :D Ja ma lihtsalt ei kuulnud äratust... Noh, eniveis, see selleks. Pabistasin täiega, et nüüd on jälle pekkis mul selle inkaga ja pean kolmas kord ka veel tegema seda, aga huh ei. Kirjutasin õppejõule ja kõik oli ok, kuigi mu puudumisprotsent oli juba täis, aga ju siis halastati. Eelmisel aastal oli sama jama, et alatiiiiiii pidi see inka olema neljapäeva hommikul.

Aga õhtul oli meil eksam, milleks me väga veava näinud ju ilmselgelt polnud. Selles aines käisime ka kogu semestri jooksul ühes loengus ja eksami tegime 5 minutiga ära. Töö koosnes kahest osast, eelmisest aastast saime mõlemad osad ning üks neist oli ka sel aastal sama. Teine aga ei olnud, see oli väike supraiiiis, aga vast sain tehtud ka tolle, kuna oli üpriski loogiline ning üritasin ka nii mõelda niivõrd palju kui tol hetkel suutsin. Õhtul oli max level lebo kodus.

Reedel läksin kella kaheks ripsmetesse ning pärast seda Selverisse. Tegin tee-esitlust. Liptoni sidruni- ja ingverimaitseline tee. Minu kõrval tehti lihatoodete esitlust, nii et sain 2013nda aasta parimat verivorsti süüa :D Minu esitlus läks kiiresti, inimestele üldjuhul maitses see tee, aga kui ise proovisin, oli selline tunne, nagu oleks pipart alla neelanud. Jõhkralt spicy ja ingverine, aga ilmselt väga hea külmarohi! Õhtul pidi meile Riinu vend Taavi öömajale tulema, seega sain sealt temaga koju. Jutustasime siin Taaviga, vahepeal käis korra Martin ja rohkem me midagi ei teinud. Taavi läks poole öö ajal välja, meie magama. AAA!! Meil ei läinud kraanist enam pikka aega vesi alla ja keegi mainis seda, mille peale Taavi läks ja tegi selle korda :D Me muidugi teadsime, miks ei lähe vesi alla, aga kes see tüdrukutest kraani lahti võtma hakkab?!? :D

Laupäeva hommikul pool 9 saatsin Marleeni ära, hiljem läks ka Taavi mõningate takistustega ning siis oli kell juba 11 ja oli plaan õppima hakata. Sandra hakkaski, mina aga jäin uuesti diivanile teleka ette magama. Ärkasin poole 2 ajal ja hakkasin ka õppima maailma turismigeograafia eksamiks. Kui Sandra oli 5h ära õppinud, avastas ta, et ta ei olegi eksamile reganud, mis tähendab, et ta ei saagi seda homme teha. Oh seda pettumust tal, et 5h tühja õppis :D Homseks peavad olema selged kõik kaardid (riigid ja pealinnad), v.a. Aafrika ja siis kõik muu, mis maailmas olemas on. Nt ma pean teadma peamisi sadamaid igal mandril, Vaikse ookeani idaosa kliimat ja et Colorado asub Yucatani poolsaarel, et Kanadal on maailma pikim rannajoon, et Lõuna-Ameerika kuiveim kõrb on Atacama kõrb, et Sahara kõrb laieneb liigse karjatamise tõttu, et Darling ja Murray jõed asuvad Austraalias, et Kaljumäestik asub Briti Columbiast Kanadas New Mexiconi USAs, et Amtrak on USA raudteeliin ja ausalt, ma võikski selliseid fakte siia kirjutama jääda. Materjali on lihtsalt sitaks!!
Kui Hiiumaal olin, siis rääkisime Karinaga tatiaegadest ja ta ütles, et tal peaks küll mingeid pilte olema ja et oli kunagi ka video, kuidas me koeraga ratsutasime jne. Täna saatis siis sellise pildi mulle :D

Homme jään Pärnusse üksi, Sandra läheb koju. Samas peaks Helerin varsti tagasi tulema. Ellar, kuna sa tuled?? Hommikul käin eksamil ja pärast eksamit lähen töövestlusele Kuursaali. Nats hirmutav, pole enne vestlusel käinud. Loodan seda tööd saada, sest mul on endiselt liiga palju vaba aega ja eriti veel nüüd. 11 veebruar algab alles kool. Mida ma küll teeksin selle vaba ajaga? Ja kui toda ei saa, siis ehk proovin Rosie töö ära.

Õpin hetkel edasi ;)

teisipäev, 10. detsember 2013

Neljapäeva õhtul käisime Perona Bowlingus ühe ürituse läbiviimisel abis. Pidime jooke ja suupisteid valama/pakkuma. Umbes 4-tunnine tööots oli, millest enamik aja lihtsalt passisime üritust pealt ja rääkisime omavahel juttu. Igav oli, selles mõttes, et tööd väga palju ei pidanud tegema, aga lõbus oli, sest saime seal omavahel juttu rääkida ja nalja teha. Samas tuletati jälle meelde, milline lõbus töö see teenindaja töö on! Ja kuidas sellist tööd tehes näeb ikka igasuguseid inimesi ja mis igasugust juttu nii kuuleb... aga päris tehtav töö on, kui saame nii koos töötada. Mitte nagu Hispaanias, et päeva lõpuks tuli pooleks tunniks inimene, kellega ma ka lõpuks arusaadavalt rääkida sain :D Pärast tööd tulime koju ja sõime mandariine. 

Reedel oli meil kell 2 koolis rahanduse kontrolltööde järelvastamine. 65 küsimust õppida, 5 küsimust töös. Nohh, ma ei usu, et läbi sellest kontrolltööst sain, aga nagu ma juba maininud olen, siis on see kõige fucked up'im aine mu erialal, seega ma ei muretse. Siin räägitakse sellist juttu ka, et kolledžist on osad läbikukkunud tudengid teinud seda ainet muus ülikoolis, nt Eesti Maaülikoolis. Mõtlesime ka, et äkki peaks uurima kelleltki, kes on EMU-s seda ainet läbinud ja proovima seda seal, sest siin me ilmselt ei saa sellega hakkama. Aine on nüüd läbi ja eksam ootab ja mina ei oska ühtegi rahanduse ülesannet ise ära lahendada. Ilmselgelt pole mul mõtet eksamilegi minna, kus on ainult ülesanded sees. Sitaks normis seisus olen omadega. Reedel oli meil ka konverentsipaketi taasesitamise tähtaeg. Enne Riinu tulekut siia alustasime kodus selle ümbertegemisega. Arvasime, et me ei tee seda never ever enam valmis, sest muuta oli nii palju ja Exceli arvutused olid suht pekkis omadega ja üldse pidi nii palju muutma. Ülesanne oli korraldada reaalne 3-päevane konverents 100-le inimesele + välja mõelda nende 15-le saatjale eraldi 3-päevane programm. Koos konverentsi, vaba aja, söökide, majutuse, transpordi ja kõige muuga teha lõpuks ka reaalne hinnapakkumine. Kui palju me pidime helistama ja küsima, et "Tere, palju maksab bussi rent sealt sinna jne" või et "Tere, kas te mahutaksite restorani 115 inimest ära" või et "Tere, kui palju maksab teie giiditeenus sealt sinna ja nii kaua" ja blablabla... Ja siis mõtle, mida nende kaaslased teevad, kus nad kaua on, kuidas sinna saavad, kas neil on giidi vaja jne. Ja lõpuks Excel, kuhu oli vaja panna kõik hinnad kirja, teha konverentsiosalejatele eraldi hinnatabel ja nende kaaslaste eraldi, arvutada otsekulud, lisada hindadele käibemaksud, arvutada maksustatav marginaal... Blahhh. Ja kõik need takistused, mis meil korraldamisel ette tulid ja nende lahendamine. Never again ei viitsiks ma midagi sellist teha. Vahepeal tuligi Riinu juba siia ja ma pidin ikka veel seda edasi tegema. Lõpuks lõpetasin oma peaaegu teise koksi, kui Exceli arvutused valmis sain. Siis hakkas lõbusam osa pihta :D Laulsime karaoket ja käisime oma naabriga juttu rääkimas ja mis kõik veel. Klubisse läksime Sugarisse ja no mis kõik selle õhtu jooksul ära ei juhtunud... Riinu sai ka siin kõigi mu 3-e tüdrukuga kohe sõbraks (nii laivis kui FB-s :D) ja meil oli tore küll. Ja noh, pidu peoks, aga polnud pea 7 kuud vist näinud üksteist, uskuuuuuuuumatu. A noh see on nüüd mu tavaline elu, et ma ei näe inimesi, keda olin harjunud kas igapäevaselt või siiski üsna tihti nägema, väga-väga pikka aega... kui üldse.

Laupäeval läksime Riinu ja Marleeniga Riinut ära saatma ja kui koju tulime, läksin ma magama tagasi. Õhtul vaatasin Revenge'i season 3-e 8 osa ära. Täiesti pekkkiiiis, kuidas ma armastan seda sarja. See on niiiiii-niiiiiii-niiiiiiii hea!! Iga kord kui osa ära lõppeb, on nii, et oh dsiiiiiii, ruttu järgmine! Esimest hooaega vaatasin ma vist eesti kanali pealt. Hispaanias tõmbasin omale 2. hooaaja ja vaatasin ka selle väga kiiresti ära. Eile sain vaadata 9nda osa ära ja nüüd pean nädala ootama, et 10. osa välja tuleks. Kui keegi teist tahab vaadata mingit head sarja, siis vaadake seda. Te ei jäta enne selle vaatamist, kuni kõik osad on läbi vaadatud. Seetõttu lõpetasin ma 8nda osaga peaaegu pool 3 öösel ning ei läinud enne magama, kui Helerin koju tuli. Olime u poole 5ni üleval ja siis läksime magama ära.



Pühapäeval pidi olema tegelikult eksamiks õppimise päev. Suuresti see nii ei olnud, aga natuke ikka õppisin küll. Õhtul vaatasime ilmselgelt SNKT-d. Eile oli 'tourism planning' aines eksam. Ingliskeelne aine ja ingliskeelne eksam. Ei viitsi ennustada, kuidas läks, aga kui ma oleks ära õppinud kogu materjali, mis mul konspektis oli, poleks see mind ikkagi aidanud. Ei tea, natuke imelik oli see eksam. Pärast eksamit läksime käisime Pärnus kaltsukates ringi, sest meil on homme jõulukarneval. Meie kursuse teemaks on baywatch ja oli vaja midagi punast leida. Leidsime ka vajaliku mandi ja varsti-kohe lähme kooli oma etteastet läbi arutama. Loodetavasti me ikka teeme midagi, kuigi meie kursus see aktiivseim küll pole.

neljapäev, 5. detsember 2013

Kui ma üleeile blogimise lõpetasin, siis pidin eksamiks hakkama õppima. Mäletate? Käisin isegi Jussin Viinakauppas veel kiiruga, et üks energiajook võtta, et ära ei väsiks. Olin lõpuks kella 3ni ja natuke rohkem veel üleval. Ja tegin kõike peale õppimise :D Meil oli vaja laulda inglisekeelseid ja hispaaniakeelseid laule, meil oli vaja Google Translate'iga üksteisega rääkida ja siis end laua alla naerda, meil oli vaja tantsida ja karata, meil oli vaja midagi funni teha, mul oli vaja oma vanu blogipostitusi lugeda ja mõelda/naerda/igatseda selle üle/seda, mida kunagi teinud olen ja mis olnud on, siis oli vaja Kaisaga üksteise võidu kopeerida neid tšätti ja naerda uuesti nende üle jne. Kui lõpuks suht hommikul magama läksin, panin äratuse poole 8ks, et ma siis hakkaks eksamiks õppima. Ei ärganud üles. Kell 9 algasid meil koolis ettekanded oma tehtud uurimuste kohta ja sel ajal kui teised ettekandeid tegid, ma siis õppisin. Tegelikult oli see lebo ots, sellepärast ma üldse ei pingutanudki. Lugesin mitmeid kordi küsimused-vastused üle ja oligi olemas. Eksam 20-minutiline ots. Kuna aine oli 'pereplaneerimisega kaasnevad psühholoogilised probleemid', siis eksamiküsimused olid a'la, mis tundeid tunneb pärast raseduse katkemist mees, miks eelistatakse poja/tütre sündi, abordimüüdid, kognitiivsed reaktsioonid raseduse katkemisele jne...

Hetkel olen rebasteinkas. Järgmisel nädalal on mul kolmapäeval enda inka ja neljapäeval rebasteinka ja rohkem tunde mul polegi. Ehk põhimõtteliselt olen kooli tänasega lõppenuks lugenud, selles mõttes, et tunde enam pm pole. Ilmselgelt on veel ripakil kodutöid ja tähtaegu, aga mitte enam palju. Homme pean tegema rahanduse KT järele, kui ära ei tee, kukun aine läbi (mille ma kukun niikuinii - olen juba arvestanud sellega, sest eksamit ei tee ma never ever ära). Kui ma eelmisel aastal ei saanud matemaatika eksamitki ilma Maikota ära tehtud, mis oli (vägagi mainimist väärt fakt) gümnaasiumis õpitu peale, siis kuidas kurat ma peaks oskama ise üksinda teha intressi ja panganduse ja bilansi 7me topeltmurru ja mõtlemistvajavate nipikatega ülesandeid?! Hahaaa, ei oskagi. So far pole ma ühtegi kodust tööd osanud ise üksipäini ära lahendada, sest tüüpülesandeid pole ühtegi. Iga kord tundi minnes, kui ülesandeid üle lahendame, ütleb õppejõud a'la "vot see ülesanne kerge nüüd ei olnud, siin pidi nüüd mõtlema, tüüpülesanne oleks ju liiga lihtne". Jah, miljoni topeltmurru väljaarvutamine ja enne sellise tehte saamine on ju titetegu...

Õhtul lähme Sandra ja Marleeniga ühele tööotsale, homme tuleb Riinu Pärnusse!! Ja paus sai ka läbi.

- Sauu

teisipäev, 3. detsember 2013

30 aastat pole mingi näitaja!!!

Praegu on see lause meil korteris päris populaarne, SEST...

Reedel sõitsime Tallinnasse ühe vanema naisega, kes väitis, et tal on juhiload olnud 30 aastat. Juba algul kui autosse istusime suutis ta pilgu teelt kõrvale keerata, et pidi rämedalt jõnksatama, et normilt tagasi oma ritta saada. Okei, sõitsime edasi. Maantee oli peaaegu et rekkaid täis ja üks hetk hakkas naine ühest rekkast mööda sõitma. Kõige hullem möödasõit ever!! Kiirus oli väike, ta nagu ei möödunudki rekkast üldse, vaatasin wtf... JA vastu sõitis ka rekka! Ma ei saanud arugi, kui ma autos kisasin, et REKKA TULEB JU VASTU, sa lollpea!!!!!! Ja ta tegigi nii möödasõitu. Möödus aeglaselt rekkast, mina vaatasin, kuidas teine rekka meile vastu sõidab, on juba üliüli lähedal ja mõtlesin, et nüüd ongi kõik või? Lõpuks ta sai aru, et peab VIST ÄKKI rohkem gaasi andma ja no peaaegu et viimasel hetkel sai mööda sõidetud. Ja milline kergendus siis oli! Naisterahvas küsis selle peale, et nohh... lõite kartma vä?! Mida iganes... ma päris-päris-päriselt arvasin, et nüüd tuleb laupkokkupõrge. Lihtsalt vaatasin, kuidas meile rekka vastu sõidab ja kuidas ta iga kuradi minisekundiga järjest lähemale tuleb ja kuidas me kohe-kohe... Pole sõnu, kui jube see oli. Sain teada, mis tunne on see, kui hakkad matsu panema. Pärast siis see naine rääkis "et noh, mul oli kiirus natuke aeglane, tegin 50nega möödasõitu" ja et "mul 30 aastat juba load olnud ja polegi ühtegi avariid teinud". ILMSELGELT pole 30 aastat mingi näitaja!!! Enne seda kirus mingit autot, kes tegi möödasõitu, et no kas peab nii mööda sõitma ja blablablaa... ja mida ta ise kurat tegi?!? Hiljem sõitis ta üle lubatud kiirusega kiiruskaamerasse ka sisse, kusjuures ta ise ei saanud arugi, et trahvi sai. Kuidas saab selline rooli, kes isegi seda ei märka/ei tea, et kui kiiruskaamera pilti teeb, siis see tähendab t-r-a-h-v-i? Ja siis räägitakse, et noored ei oska sõita... Proovigu keegi veel öelda, et noored sõita ei oska! Just oskavad, isegi siis, kui nad kihutavad. Aga no see on teema, kus ei saa üldistada....

Lõpuks jõudsime Tallinnasse. Saime kuskil rändom kohas maha, kust läksime uue auto peale, sõitsime natuke Tallinnas ringi ja läksime Rakverre Helerini juurde. Jäime sinna kahekesi Sandraga, sest Helerin läks emaga teatrisse ja meie hakkasime õppima. Pidime oma konverentsipaketti täiendama, blabla... Kui valmis saime, hakkasime nv-d nautima. Kui Helerin ka tagasi tuli, mängisime Bussijuhti ja läksime Mjausse. Klubisse sisse minnes pidin näitama oma ID-kaarti ja ID-kaardi peal on mul huuleneediga pilt eks. Turvamees vaatas seda ülipikalt ja siis mulle otsa ning küsis (kusjuures ta ei öelnud huuleneet, ta ütles mingi metallijurakas või metallpolt vms, ma ei mäleta enam täpselt), et kus mul see siis nüüd on. Ütlesin, et võtsin ära. Ja siis tema arvas, et aga kui ma selle ära võtsin, siis mul ju ometi peab kuskil arm olema??? Mul oli whaaaat, sa päriselt tahad, et ma sulle oma huuleneedi armi näitan, sest kui mul seda ei ole, siis see seal pildil pole mina? Pidingi näitama talle, siis lasi mu lõpuks oma turvakontrollist läbi. Väga normaalne ju!?

Pidu oli kõva, meil oli üliüli tore ja ülipikk pidu. Ainult et kui seal klubis ühes ruumis olla, siis võib inimestest ikka VÄGA vale mulje jääda, kuna see ruum on seal max level pime. Saime omal nahal tunda ühe hispaanlase ja soomlase näol :D Peab mainima, et Aqva Spa fuajee on üks ilusamaid fuajeesid üldse. Laupäeval käisime tšillisime natuke linnas, õhtul mängisime ja laulsime ja jätkasime peoga. Käisime jälle Mjauuus, aga ei olnud niivõrd vinge kui reedel oli. Pühapäeval käisime ka linnas ja ühes realiseerimiskeskuses, kus oli Saksa-Belgia-Austria ja sinna kanti jäävate riikide manti. Päris cool oli. Ja õhtu poole sõitsime Pärnusse tagasi. Ja Hellarile meeldiks, kui ma mainiks, et Rakvere on ilus linn ka. Lumi oli maas ja kui me öösel kõndisime seal ühel valgustatud tänaval, siis oli suht breathtaking küll. Sandra ütles, et nagu Londonis oleks. Lumega veel see, et Pärnus on siiani ja on ka praegu null lund. Kahju natuke, oleks vähemalt ilusam.

Eile oli koolipäev. Veetsime kogu koolipäeva turismibossiga, kes meie seminare juhendas. Tegelesime kvalitatiivse uurimismeetodiga, pidime ise andmeid analüüsima jne... Täna oli koolist vaba päev ja on praegugi (kell on 22:04) õppimispäev ka. Homme on esimene eksam aines "pereplaneerimisega kaasnevad psühholoogilised probleemid". Aine läheb väga mu erialaga kokku, aga valikaine punkte on ju vaja saada kuskilt. Siiamaani olengi tegelenud pereplaneerimise uurimuse kokkupanemisega, järelduste tegemisega, analüüsimisega.... Veel on vaja õppida inkat ja noh, eksamiks kah. Pärast seda energiajooki ma usun, et püsin veel pikalt üleval, kuigi viitsimist on ZERO.

Sauu