kolmapäev, 20. veebruar 2013

black velvet 17

Ma mäletan, et elasin veel Tartus, kui seda laulu fännama hakkasin. Ilmselt olin umbes neljane. Mul oli siis väike makk ja kassett, millel oli Black Velveti lugu "17" peal. Ja see makk oli mul kapi peal, ise istusin taburetiga kapi kõrval ja ainult ketrasin endale seda laulu. Kõik teadsid, et see on mu lemmiklaul. Vahepeal ma olin ise ära unustanud, et see mu lemmik oli, aga siis vanaema juures olles, kui see laul nt AloTv pealt tuli, siis ta ikka ütles, et nääee, su lemmiklaul. Ja nii oligi, enne ma ei liikunud ka, kui video vaadatud oli. Mäletan, et kõige lemmikum koht videos on just see, kui nad kolmekesi ühele jalale toetuvad ja siis see tüü-düü-tüü-düü... käib. Selles videos on see ERITI äge, viiulitega! Haigelt võimas. Põhjakas muidugi jätab tuimaks. Ja ühesõnaga kui eelmine nädal EMA saade hakkas ning ma kuulsin esimest akordi sellest laulust, olin sekundiga teleka ees. Ja lihtsalt ei uskunud, mida ma kuulen ja näen. Mul oli seda vaadates vist sama tunne, mis oli minus ka siis, kui Avrili kontserdil käisin. See on selline, ahh ma usun, et kõik teavad, mis tunne see on. Mõttetu kirjeldada, ei oska. Aga sellele laulule vist ei saa ükski Simple Plani või Daughtry laul vastu. Mkmm, ei, see on ikka mu igavesest ajast igavesti lemmik.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar