teisipäev, 17. juuli 2012

Et mis ma siis vahepeal teinud olen ka?

Niisiis. Nädalake tagasi käisin ma TÜ-s akadeemilisel testil, et saada ajakirjandust ja kommunakatsiooni õppima. Loomulikult ma ei saanud. Ja ma loomulikult teadsin seda, et ma ei saa, ent tahtsin selles siiski kindel olla. Test oli ränk. Kõige raskem eesti keel, kõige raskem loogika, kõige raskem ruumiline mõtlemine, kõige raskem matemaatika, kõige raskemad graafikud, andmed. Ja kõige haigem on see, et... kuidas sellist asja üldse keegi osata suudab? Minu ees oli hunnikutes ülesandeid, kus oli järjestatud viis kasti. Kastides olid erinevad kujundid. Nende kastide all oli veel viis kasti ning ma pidin otsustama, milline kast alumisest reast oleks loogiline jätk ülemisele reale. DA FUQ!? Uurisin kujundite/kastide liikumist, nende muutumist, nende olekut, wat ever ma seal üritasin uurida...aga minu jaoks oli see totaalne mitte-loogika. Mängisin bingot, a jackpoti ei võitnud. Ilmselt ei oleks ma nurkade mänguski ühte nurka kätte saanud. Graafikud olid ka vinged seal. Miljon arvu ja mida kõike iganes ja iga küsimus oli a'la "Kui võtta Lõuna-Eesti viljapõldude umbes keskmine viljade arv ühel hektaril, siis palju see umbes kogu Eesti viljapõldude keskmisest teeb?" IGA küsimus oli, et kui võtta umbes see aluseks, siis palju see umbes tolle umbsest teeb.. Ja IGA kuradi keskmise pidi ise arvutama kümnest ja rohkemast arvust. Matemaatikas oli üks kergemaid ilmselt ülesanne "Kui üks auto alustab linnast sõitu 50km/h, siis kuna jõuab talle järele auto, mis alustab 1h pärast linnast sõitu 60km/h?" No vot, Kaisa, arvuta ära! Ja teine müstiline asi on see, et kuidas need inimesed, kes selle testi ära teinud on, oskavad arvutada kas selliste ja/või meeletult palju suuremate arvudega ilma arvutita? Müs-ti-ka. Kui see oli ülikooli tase, siis parem on, et ma sinna ei saanud. Akadeemiliselt testilt tagasi tulles, oli auto kojamehe vahel mõnus üllatus. Kollane lipik ja 30€ trahvi! Ma olin parkinud kesklinna Stati parklasse. Arvasin, et seal on tasuta parkimine, aga ups, ei olnudki. Mul oli veel auto suht parkimissildi juures, aga usaldasin pimesi :D Nii et see eelmise nädala teisipäev oli ikka suht feil päev. Õhtu oli hea, sain lõpetamiseks Sangaste Rukki Maja ööbimispaketi ning sai seal nautida õhtusööki, massaaži, mõnusat tuba ja värki. Puhkus see ei olnud, sest kestis vähe, leidis aset kohas, kus ma töötan ning üleüldse on see ju siinsamas Otepää külje all, ent hea vaheldus siiski. Pärast seda pidas J oma sünnipäeva ning sai jälle Pühaka saunas käidud. J sai omale sünnipäevakingituseks kana ja põrandavaasi suuruse õlleklaasi, nii et oli meeldejääv pidu jah! :D Edasised vabad päevad möödusid ka no kõike tehes ja siis oli töö ja muud midagi.


Süüüünxz!



Tegelikult on mul edasise pärast juba kerge hirm nahas küll. Viisin KHK-sse paberid sisse, et reisikorraldust õppida saaks, ent süda ihkaks ikkagi ülikooli... SAMAS! meeldiks mulle ka KHK-s ja selle suuuuuuur eelis on, et saab ka eriala praktiseerida ning see annab võimaluse ka praktikakohas päris töö leidmiseks, ent... Siis oleksin ma 2 aastat Eestis kinni, aga seda ma ei taha. Mind kutsub miski ikka sinna, kus... sinna, kus kõik on alaspidi. :)

2 kommentaari:

  1. Oma kogemusest võin öelda, et kutsekoole ei tasu kohe kindlasti alahinnata, eelkõige just praktika tõttu, kuna see on minu arvates kõige parem asi selle tõttu. Ja vähemalt ärikorraldus on siiani väga super olnud, just taseme poolest. Seega, pea püsti! :) Ja aasta pärast saad uuesti proovida, kui siiski kutsekas ei või miskit muu ei istu. Nii palju muid võimalusi on olemas, et jah, kui esimese korraga ei õnnestu, siis ei tohiks kindlasti alla anda! :)

    VastaKustuta
  2. Iga asi on millegi jaoks hea. Eks ma peagi loodetavasti näen, mille jaoks ülikooli mittesissesaamine hea oli (: JAA just Tartu kutsekas on väga tunnustatud kool ning hea tasemega.

    VastaKustuta