esmaspäev, 19. märts 2012

18.03.2012

Peaaegu et 14 aastat sõprust... Pandakene (W) :(

Ma veel ei tea, mis tunne see on, kui lähed kuhugi ja oled harjunud, et üks armas neljajalgne sõber ruttab uksele ja liputab saba, seda enam iialgi ei tee. Ei pea enam iialgi koerakaussi vett juurde panema, sest pole enam kutsat, kes seda nõuaks. Ei saa enam iilalgi vanaema selja taga talle salaja kommi anda ja siis loota, et ta kiiresti selle ära sööks, et mitte vahele jääda. Ei pea ka enam Pandale valetama, et käime poes, kui tegelikult läheme kauemaks ära, sest ta ju ei taha üksi nii kauaks koju jääda. Ja Panda, sinuga ei saa enam isegi reidikaid teha nagu meile Siljaga kunagi teha meeldis. Mina ei pea enam kunagi Pandaga õues hädal käima ja siis tuppa minnes ei saa öelda "Vanaema, Panda s*ttus keset hoovi. Mine korja ära" :D :( Ning vahel kui oli vaja väljas "luuret" teha või kui mõni kutt hoovi peal oli, saime alati Pandaga välja minna... et asi kahtlane ei tunduks.

Aga... me kõik jääme vanaks. Kurb.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar