teisipäev, 31. jaanuar 2012

Hahaha no. Klassijuhataja helistas enne ja jäi järsku telefonis vait ja küsis, et kas Stellat on... Ma ütlesin, et olengi mina, mille peale tema ütles, et "Oi issand, ma mõtlesin, et mingi väike laps võttis telefoni vastu! Sa pole üldse enda häälega." :D Aga mul on ju nohuuuuuu!

heiheiiii

Laupäeval käisime Tartus, sest oli asju vaja korda ajada ja oli vaja asju ka osta. Mul on nüüd megamõnussoe kampsik, ehk ka mille tõttu ma nüüd haige nats olen. Nimelt ei pannud ma üldsegi jopet enam selga, kui kampsun oli, sest sellega tundus ka väljas enamvähem soe korraks olla. Pühapäeval tegime šokolaadikooki, mis ilmselgelt ei tulnud nii välja, nagu mina arvasin, aga sellegipoolest täitsa hea. Eile käisime jälle Tartus igasugu asju ajamas ja seal läks ka ikka jõhkralt kaua. Tõenäoliselt kui M kaasa poleks tulnud, oleksin igavusse surnud, aga nii eile ei olnudki hullu. Käisin vennat ka haiglas vaatamas ja ostsin talle mänguasju, et väheke rõõmsam oleks. Tal lõigati eile mandlid ja adenoidid ära ja nüüd on siis pikkpikk taastumisperiood. Õhtul tegime väheke tööd meeskonnaga ja sel ajal hakkasin järjest rohkem tundma, et no nüüd tuleb küll nohu. Pärast seda läksime tuppa kaarte mängima ja siis ei saanud enam üldse tatistamata olla ja voilaaaaaaa, nüüd olen siin, voodis pikali nohus-kurguvalus, tsillin oma läpsis ja mõtlen, et samas võiks ju mõned koolitööd ära teha. Alustuseks võiks võtta ühiskonna arutluse. Näiteks.

Homme aga tõenäoliselt lähen vast ikka kooli, muidu sinna tagasi minnes on seal hullumaja. Käin kolm päeva koolis ära ja siis on jälle nädalavahetus.

neljapäev, 26. jaanuar 2012

Nii, nii, nii. Väljas on järjest külmemaks läinud ja juba teist päeva koolist koju tulles on kohe isu minna voodisse teki alla ja lihtsalt puhata. Ehk hakkab ka talveuni kohale jõudma?
Igastahes! On jäänud käia üks päev veel koolis ja see reede on vist tegelikult kõige sitem päev üldse, SEST homme on SUUUUUUUUUUUSATAMINE ja ma pean ka mata kt ümbervastama, mis peab õnnestuma. Muidu on nädal taaskord imekiirelt läinud ja no ei nurise, mida kiiremini see nädalake veereb, seda parem on ju :D

Täna käis TV3 meie meediaklassist lugu tegemas. Kõrvalt vaadates see professionaal ei tundunudki kui mitu levelit ülevalpool asuvat tegija. Ma mõtlen, et ta tegi kõike samamoodi nagu meie. Filmis nagu ikka ja ta küsimusedki ei olnud teab mis raskesti välja mõeldavad või eriti geniaalsed. Ehk siis... Mitte et ta oli halb, eieieieii. Lihtsalt, mina ei tundnud ennast tema kõrval nagu mingi lollina, kes ikka ei jaga meediast midagi. Aga lahe oli, eks homme uudistes näeb!

Võib-olla et tahtsin midagi veel rääkida, aga väga ei viitsi kirjutada küll.

Tsutsufrei!

laupäev, 21. jaanuar 2012

oooo my god.

Ma ei tea täpselt, millele ma 15 minutit tagasi "jah" ütlesin, ma ei tea, mis mind seal ees ootab, ma ei tea, kaua ma seal olen - aga ma lähen. Õnneks alles juulikuu alguses ja õnneks on see vaid SOOME.

reede, 20. jaanuar 2012


Joon praegu seda, naudin koolinädala lõppu ja uusi korralikke ripsmeid. Muideks! Kolmapäeval oli Fox Life'i pealt uus sari "Kättemaks" täiega hea!! Muidu vaatasin ma ainult "Kummituselausujat", aga tegelikult on Fox Life'i pealt alati ikka midagi vaadata... kui ei ole just "Grey anatoomia" või meelekad. Homme või ülehomme pean hakkama intervjuud kirjutama, täna käisin spessial diktofoni jaoks patareisid ostmas. Loodan, et viitsin homme ära teha, sest täna peole ei lähe ja homme peaks reibas olema, aga pühapäeval... ehk on vaja puhata :D

Baiideeeveiii, jook on hea.

neljapäev, 19. jaanuar 2012

Hahaa, Rufiga võitlused võidetud. KUIGI, ühe pisikese asjaga panid nad IKKAGI mäsa, siis p*hhui - homme on reede.

kolmapäev, 18. jaanuar 2012

Asjad hakkavad kuhjuma ja midagi teha ei viitsi, nagu ikka. Peaks arutluse ära tegema, peaks intervjuu kirjutama, peaks ka füüsikat vastama minema... aga ma ei taha mitte ühtegi neist asjadest teha. Ja ei teegi, vähemalt mitte praegu. Võib-olla viimasel minutil teen, aga kui seda ei ole ega tule, siis jääb paraku tegemata.

Viimased 4 päeva on Ruf mu närvidel tallanud. See firma on nii organiseerimisvõimetu ja mitte ühtegi lubadust 1,5 kuu jooksul pole nad pidanud. See ärritab nagu väga väga väga.

Üks õnnestumine on ka olnud. Sain oma juuksevärvi tänu hõbešampoonile kontrolli alla tagasi. Oi kuidas ma vandusin, et pidin ma jälle värvima, pidi jälle pe*se see kukkuma, aga nüüd on täitsa ni4evo harašo. Pole enam mingi ERITI HULL TOON.

Aahjaa, eelmisel reedel kekas tegime 2 tundi aeroobikat. Teise tunni ajal tegime neljakesi hip-hop aeroobikat lindilt. Võii noo, need on mingi tervisekeskuse või sellelaadsel kodulehel üles ja siis mees õpetas ekraanil (ja täiega hästi!!) ja siis tantsisime järgi. Mulle hakkas see nagu väga väga meeldima. See oli nagu üüüüüüüülilahe. Ma väga loodan, et reedel saaks uuesti seda teha jälle, sest no see oli, täiega mõnnzzzz.

Muidu peaks veel mainima, et nädalavahetus möödus ülikiiresti, mis ei üllata meid kedagi ju. True dat, et on nii: tunnis panen silmad kinni ja puhkan, vaatan kella, max 2 minutit möödas. Hommikul pärast äratuskella panen silmad kinni ja kui kella vaatan on MIINIMUM 10 minutit möödas. Ja siis on ESMASPÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄEV, TEISIPÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄEV, KOLMAPÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄEV, NELJAPÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄEV ja REEDELAUPÄEVPÜHAPÄEV.

Ja rohkem polegi midagi öelda, igatsen, kurvastan, tsutsufrei.

kolmapäev, 11. jaanuar 2012

3 päeva koolis juba üle elatud, 2 veel.

Tänu sellele, et see kool on täitsa mõttetu, pole mul pm midagi rääkida. Üks tähtis asi siiski: täna oli siis see tund, kui ilmus meie klass leht, kus tuleb oma eksamid ära valida ja allkirjaga kinnitada. 20. jaanuar läheb see nö lukku, aga tõenäoliselt pole mul enam midagi muuta, tuleb mis tuleb. Geograafia riigieksam on õnneks sooritatud kui 1 eksam, mille 10ndas klassis kaelast ära sai. Valisin täna inglise keele, eesti keele ja kirjanduse ning ühiskonna riigieksamid. Üheks koolieksamiks on meedia. Selles on mul pm praktiline töö. Loevad mu tehtud tööd, kui ka need, mis veel tegemata on ja see kujuneb ma usun üpriski keeruliseks, sest teha on hästi palju igasugu asju. Tõenäoliselt pean mina ka ühe koolilehe Otepää Teataja vahele tegema. Mitte kõik kirjutama, aga korrektuurid pean tegema, küljendama ja noh kõik mis seal teha siis vaja on. Ja veel väga palju kirjutama, väga palju filmima. Lohutan ennast sellega, et ÕNNEKS on mul alati mõtteid... mitte nagu kirjandit kirjutades juhtub, et mõtteid njetu.

Sellest rääkides... Täna saime oma kirjandid jälle kätte ja noh mina pole enne rahul, kui saan 50 või 50+ punkti 60-st kätte. Õpetaja ütles, et viit sisupunkti pole mõtetki temalt kellelgi loota, seega üle 55 pole nkn lootust saada :D Ja kui ma kogu eksami alla 80ne teen, siis mina rahul ei ole. Samas pole mul mõtet praegu viriseda, sest teised saavad ikka täiesti uskumatult vähe punkte, mille peale ei oskagi nagu midagi öelda. Minu jaoks aga on alla 50ne halb, aga kui ma oma sõnastust parandada ei suuda, siis võin sellest vist vaid unistada. Õigekiri on õnneks igas kirjandis max punktidega, kui on, siis paar viga... see pole midagi. Aga oioi see minu sõnastus!! See on ikka veits pekkis. Ühes kirjandis oli vist 17 sõnastus- ja stiiliviga!! Jumal hoia no, kuhu ma nii jõuan. :D Vot too kirjand ehmatas mu küll ära, nii palju vigu. Paremates kirjandites kui joppab, siis on 5-6, kui ei joppa, siis 7+ ja läheb lappama ära. Pm igas mu kirjandis on kusagil ikka sõnadel numbrid peal, et mis järjekorras nad tegelikult võiksid olla. Ehk aitaks mind, kui ma õpiks ometi ühe reegligi selgeks, et tegija on 1. kohal ja tegusõna 2. kohal lauses või kuidas iganes see olema peaks...

Ja rohkem polegi midagi. Kõik on sama, same shit everyday ja elu nädalavahetuste nimel.

pühapäev, 8. jaanuar 2012

eiiiiiiiiiiiiiii kooooooooooool eiiiiiiiiiiiiiiiiii

Ma ei suuda sinna kooli poole vaadatagi mitte, aga ma pean homme sinna 7.50 kõndima hakkama. Tunniplaanis on päris ägedad muudatused. Tundide arv päevas ei ole muutunud, aga homset hommikut tuleb kohe bioloogiaga alustada, kaks inkat ja kaks eesti keelt... Teisipäeval peab 5.-7. tund ühes klassis sama õpetajaga olema - ajalugu, ühiskond, ühiskonna valik. Sliip, sliip, sliip. Ja reeeeede, 1. ja 2. matemaatika, 3. ja 4. kehaline (suusatamine :S:S:S:S) ja siis veel kaks tundi. Väga üksluine ja tuim tundub see tunniplaan kuidagi.

Täna käisime kelgutamas ka. Mõnus oli! Hästi-hästi mõnus talveilm oli, soe ja noh ülimõnus! Selline mõnus külm olek on siiani sees ja põsedki veidike õhetavad. Juustel oli ka enne niiiiiiiiiiii hea värske õhu lõhn, sure või ära.

Ja eile läksin A-ga peole Comebacki. Väga normaalne oli seal ju tegelikult... Keskealisi inimesi oli päris palju, üks mutt eriti hull. Väga väsimatu ja selline totaalne ha-ha-haaaaa mutike. Koju jõudsin kell neli, täiesti kainelt ja ilusasti. Isegi nelja ajal polnud väljas külm. Lund sadas ja väga mõnus ilm oli :) Ja täitsa okei õhtu, oli väärt.

Ma keriks praegu nädala tagasi... Nädal tagasi olime telku ees. Titanic käis!! Nädal tagasi jooksin ma oma pluusi ka ukselingi otsa lõhki :D Ja nädal tagasi oli mu Martini Asti ka alles, oi seda tahaks praegu võiiii siis Somersbyd.

teisipäev, 3. jaanuar 2012

Maiade viimase kalendriaasta 3. jaanuar on juba käes!

Lubasin, et uuel aastal tulen siia kirjutama ja nüüd ma seda kavatsengi teha, sest muidu ununeb kirjutamine sootuks!

KOOL

Kool lõppes juba mingisugune väga eelmine neljapäev aktusetaolise asjaga, mis pidi olema jõuluüllatus, kuid kui on teada, et igal aastal keegi tantsib-laulab-mängib midagi, ei ole see küll just eriline üllatus... Vanasti käisid ikka bändid ja erinevad artistid, nt Tõnis Mägi, Soul Militia, Cardinals jne, aga nüüd on see täiesti mõttetuks igavaks plämaks läinud... Aga tõepoolest, üks väga haarav üllatus oli ( et see kolmik 4 korda esines!!!!), aga see oli väheke teistmoodi üllatumine... :D Tollel neljapäeva hommikul aga olime nõus 1. klassi pisikestele päkapikke mängima ja tegime neile kooli taha metsa lõkke, kus nad oma jõulupakid jõuluvanalt said.
Kool sai küll kaheks nädalaks läbi (millest enamik ajast on nüüd möödas, niu), jäi sinna ometigi hulganisti poolikuid asju ripakile... Asju, mida ei viitsinud õigel ajal ära teha, asjad, mida siiani ei viitsi teha. See on üks põhjus, miks ma kooli üldse ei oota, sest siis tuleb need ripakil asjad ju ette võtta. Või ehk saab nihverdada?
Samuti jäi kooli maha paar sõnasõda mu lemmarist õpetajaga, te teate küll kõik, kes see on... Tegelikult on ju hämmastav, et lisaks oma õpetatavale ainele, teab see õpetaja ka ALATI, kes kui hästi kasvatatud on. Õigemini - kes kui sitasti kasvatatud on. Tõsi aga on tegelikult see, et kahjuks pole ta ise vist iialgi peeglisse vaadanud... Ja oi blää, kuidas mind see bossamine närvi ajab, oi blää.

TÖÖ

"Tahaks suurt pauku!", "Kas teil suurt pauku ka on?", "Milline neist kõvat pauku teeb?" Jah, need küsimused juba kõlavad oioi kui vasakule ja kui sellistele tuli nii mõnigi kord vastata, siis ei saanud ju muigamata jätta. Üldiselt, mulle endale ilutulestik üldse ei meeldi. Aastavahetusel kardan ma seda eriti meeleltult. Minu ja õhku lastavate rakettide vahe peab olema vähemalt 100m. Ja nüüd siis juhtus nii, et ma ise müüsin seda... Üldiselt läksid mu päevad raamatut lugedes ja niisama ringi vahtides. Tegelikult oli huvitav, mida inimesed ostavad ja palju neil raha läheb. Ja nii kõrvalt vaadates tundus, et tegelikult saab 10€ ka ikka päris palju asju ostetud. Muidugi teadsin ma ka alati, mis tooted Maximas parasjagu kampaanias on ning Maxima turvamees oli ka tore vanake, ikka jutustas vahel. Ahjaaaaaaa, Tanni Toomas, kuidas ma tema praegu teisele kohale paigutada sain! Ma tõesti arvasin, et seal on ikka veidike rohkem vaja pingutada ja teha, aga ei olnudki. Väga lebo oli ikka. Ja mul käisid seal väga paljud külas, jutustamas - see oli ka hea.

CIRQUE DU SOLEIL

Vaimustav, vaimustav, vaiimuustaav! Varem olin näinud mõningaid pilte sellest etendusest, mida me vaatamas käisime eelmisel neljapäeval, ning need pildid olid kõik nii värvilised! Nii värvilised, et ma mõtlesin, kuidas saab nii värviline üldse olla. Enne tsirkust käisime Rocca al Mares ja ma nägin, täiesti lõpp, sellist meest, keda varem never näinud ei olnud! Ta oli seal Rocca al Mare 2. korrusel asuvas erinevate mängude poes müüja. Ta olemus, ta hääl, ta kõneviis, ta näoilme - ma vaevalt sain normaalset nägu tehes temalt lego vennale ostetud. (sisimas muigasin TÄIEGA ja olin äärmiselt üllatunud silmadega) Kui ma saaks, ma näitaks teile teda. Selline tegelane ei saa üldse külmaks jätta - selline koomiksivend oli nagu. Ütlesin tere, tema ütles 2 korda kõvemini ja lõbusamalt tere. Ütles mulle arve just niimoodi: "See teeb arve umbes täpselt viis eurot!" Ja veel millise näoga!!! Ma for real arvasin, et see küll väga korras tüüp ei ole. Ütlesin, aitäh ja nägemist, tema jälle nii lõbusalt lihtsalt. Ma ei saa aru, kuidas selline inimene üldse olemas olla saab :D Igaljuhul, kui satute, minge sinna. Sõidate eskalaatoriga ülesse ja vasakul see pood kohe ongi (videomängud, PS3 ja sellised asjad on seal). Minge selle mehe pärast!!

Tsirkus aga oli, nagu juba kirjutasin, VAIMUSTAV! Kogu selle 2h jooksul tundsin ma seda vaadates väga erinevaid emotsioone. Seal sai pisarateni naerda, sest seal oli üks kloun, kes trikkide vahel nalja tegi, haaras publikust inimesi, ei rääkinud palju suurt, aga tegi kogu töö miimikaga ja heliefektidega. Näiteks suutis ta tühjal laval nii mängida ruumi kinnijäämist, mis hakkab kohe veega täituma ja tema seal uppuma. Ta suutis lihtsalt midagi suurepärast seal korda saata, vaimutsav, shall i say! Seal sai ka hingematvalt ohkida, kuidas need trikid võimalikud on... Olen aus, mõned olid ikka väga ebareaalsed. Nt üks tugev tüüp seisis, ta hoidis käes no vähemalt 5m latti ikka, mille otsas seisis teine akrobaat. Hoidis seal tasakaalu ning siis oli kolmas, kes oli valmis kiigult suure hoo pealt sinna hüppama. Ja ta hüppaski. Ja õnnestuski. Väga ebareaalne... südamest käis päris mitu jõnksu läbi selliseid asju nähes. Või kuidas kaks akrobaati lae all ühel kiigul kiikusid, kuidas nad ennast risti-rästi pildusid, üksteist loopisid, püüdsid... müstika! Nad olid ise nii väikest kasvu, aga teineteist väntsutada seal lae all 10 minutit või rohkemgi, nõuab ju ikka väga palju jõudu.

Üritus oli Saku Suurhallis ja sinna sisse minnes oli jälle tunne, nagu läheks Avril Lavigne'i või Vanilla Ninja kontserdile. Rahvast oli ääreni, sest loomulikult oli etendus ju ka väljamüüdud.

Eesti tuntud tsirkuseartisti Vello Vaheri arvamusel võib Cirque du Soleil’ Eestisse tulekut võrrelda Michael Jacksoni või Rolling Stonesi esinemistega Tallinna Lauluväljakul.


JÕULUD


Jõululaupäev möödus tööl. Kõik ostsid meeeeeletult süüa ja sooviti oma miljon korda "häid jõule". Seda kuulates, mõtisklesin mina, kui hästi kõlab inglise keeles "Merry Christmas!" ja "Häid jõule" mitte pooltki nii palju. Nad ütlevad ka seda seal kuidagi teise tooniga ja siis see kõlab lihtsalt nii hästi. Õhtul jäi järsku pood täiesti tühjaks. Olid ainult Maxima töötajad ja mina. Polekski normaalne töllerdada niisama kusagil linna peal või Maximas, kui kell oli täpselt nii palju, et kõik peaksid parasjagu ümber laua istuma ja oma seapraed lahti lõikama. Mina istusin Maximas... oma kirstu peal ja ootasin, et ometi minema saaks. Lõpuks saingi! Läksime Märdile, kus oli väga fun. Ja sõime jõulusööki ja saime kingitusi - alles siis tundsin, et jess, jõulud! Pühapäev oli mul vaba päev ja selle hommikupoole veetsime niisama, õhtul sõitsime aga Tartusse minu vanaemale külla. Veel mõned kingid ja ikka need oi-mis-Silja-ja-Stella-tegid-väikestena jutud, mille stsenaariumid on mulle juba pähe kulunud. J oli ilmselt küll huvitav kuulata. Esmaspäev oli viimane punane päev kalendris ja ma pidin 3ks tööle minema, seni aga lebotasime jälle. Polnud ju nii ammu saanud... Sel aastal olid aga jõulud hoopis teistmoodi ja väga armsad :)


AASTAVAHETUS


Päeval olin taaskord tööl, aga minu päev algas oi kui hästi! 10 ajal osteti juba mulle Martini Asti, millest ma poleks suurt lugu pidanud, kui ma eelmisel õhtul seda proovinud ei oleks olnud. Väga hea on ta!! Muidu on minu jaoks šampused väga out, aga Asti on täiega in! Tööpäev läks ka üpris kiiresti, sest kogu aeg oli midagi teha ja kliente käis ka ikka hordidena. Väga paljud olid venelased. Neid oli 31. Otepääl niiiiii palju, ma juba prablasin, et täna vist ainult venelased siin käivadki pauku ostmas ja ma pean neile oma hädise vene keele oskusega midagi selgeks tegema, yeah right. TEGELIKULT, oli jumalast mõnzz vene keelt rääkida, tsut-tsut küll, aga siiski mõne sõna ma suust sain. Õhtul oli väheke suurema rahvaga eelpidu Normetite house´is, pärast mida enamik Comebacki suundus. Tõesõna, ma pole veel avastanud, et Comeback minu klubi oleks ja kui saaks, käiks ma ainult majaläbudel. Seega jätsin mina sinna minemata... ja tänu sellele oli ka järgmisel päeval väga ergas olek. :D Seekord oli ka teistmoodi aastavahetus, aga hea siiski.

Rohkem vist praegu torust ei tule. Lähen voodisse, puhkan, seda ma ju olen nii kaua tahtnud. Aga olen kindel, et juba homme viskab üle ja siis kui kool pihta hakkab, mõtlen, et miks ma ei puhanud ja ei nautinud vaba aega...

Kurb on olla praegu tegelikult ja mott on nii enam-vähem, mitte hea, mitte halb. Sest jälle pidi ta kaugele minema, siis kui mul on nüüd aega. Üldse ei meeldi nii, mitte üldse.