teisipäev, 23. august 2011

jooksen tuule kaheks ja sülitan rahulolevalt maha

Mu nädalavahetus möödus ikka samas rütmis: reede õhtul välja, laupäeva varahommikul koju magama, siis uuesti välja ja koju kellaajaliselt alles esmaspäeval. Aga need on need nädalavahetused, mille nimel ma elama hakkan... alates 1. septembrist. Siiani ma pole veel esmaspäeva saabudes kannatamatult reedet oodanud, see on ise alati nii kiiresti tulnud, kuid praegu ma ainult ja ainult seda reedet juba tahangi (vb sellepärast, et sina nii kaugel oled?) ja siis kui reede tuleb, panen ma aja seisma hästi-hästi kauaks. Kas ma just ei esitanud parimat plaani? :D

Täna läks autokoolis ka hästi. See autoüldehituse jutt oli mu jaoks üks paras jama, aga selle testiga, mille me 1. tunnil tegime, läks mul hästi - 6 viga. Tegelikult olen rahul, sest autokool ju alles algas ja u 2 kuud kestab veel. =)

Tegelikult peaks tulema reede juba kiiresti - homme pean tervisetõendi sebima, ripsmetes käima, neljapäeval autokoolis ja ma loodan, et tõepoolest nii kiiresti see reede jõuabki kätte. Vaatab, võib-olla peab võtma veel ühe paaripäevase puhkuse nädala alguses, et kooliks ikka 100% välja puhata, kuid minu teada see väga võimalik ei olegi. Või olen ma valesti puhanud... Abituriendi aastaks ma lubadusi andma ei hakka nagu ma osasid fbs olen märganud seda tegevat, a'la õpin sel aastal paremini. Ma tahaks näha ise seda inimest, kes sellest kinni pidanud on. Ma olen korduvalt lubanud seda endale: põhikoolis lubasin iga veerand õppida paremini, gümnaasiumis iga järgmine kursus, aastavahetusel uuel aastal õpin rohkem, sügisel uuel õppeaastal... aga alati on välja tulnud just see, mida ma endast anda viitsin/tahan. Ja iga aastaga järjest vähem. Kuid ma pole veel kunagi põdenud oma hinnete pärast, sest ma tean, mis loeb ja ma tean, mida ma tahan ja üritan enam-vähem ka nii teha, et see siis ükskord kinni püüda. Üritan olla lihtsalt sama asjalik ja igati abiturientlik =)

Mulle käis täiega närvidele, kui fbs tehti juba augustikuu alguses postitusi sisuga, et a'la suvi on läbi ja oh seda kõike vingumist. Tegelikult on alles nüüüüd tunda, et suvi on läbi. Ma ei räägi ilmast, et oii ei olegi enam 30kraadi kuuma, vaid nüüd on hakanud kõik juba reaalselt kooli peale mõtlema, sellega tegelema, kolima ja kõike muud. Nüüd on see peaagu käes, kuid tegelikult ka praegu aega veel natuke on :)

Jaaaaaaaaaaaaaa on tore saada ikka neid pikki kõnesid Kuperjanovist. Need sõjaväejutud on päris toredad.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar