reede, 29. juuli 2011

Kohe lähen Valgjärvele. Kohe saab kala püüda ja selle hea järve ääres istudaaaaa. Kohe varsti saab ka Riinut näha. Jeuuuuuu!

esmaspäev, 25. juuli 2011

Eile käisime kinos sedasama filmi vaatamas - "Vastikud ülemused". Komöödia oli ja naerda sai, kuid natuke rohkem oleks võinud veel kilde olla. Ja fck kui paljudes filmides Jennifer Aniston mänginud on. Oli jälle lõbus kinoskäik, nagu ikka.

Päris õhtul käisime järve ääres ja järve äärest auto juurde kõndides, olime totaaaaalselt kõverad. Lasime telefoni taskulambiga tuld, et näeks kõndida ja siis voilaaaa ilmusid järsku suured varjud. Tegime nendega igasugu nalju ja naersime ikka päris haigelt seal metsa vahel. Aga peab ju midagi välja mõtlema, et ei kardaks pimedas metsas olla =D

Ning siis veel hiljem, kui me Sihval olime, tegime parajat pättust. Juba ükskord taheti, et ma Otepääl sõidaks, aga kuna ma liiklusmärke siis veel nii palju ei teadnud, ei hakanud ma üritama. Eile aga üritasin. Mitte linnas, vaid lihtsalt platsi peal poe ees. (ja okei natuke ka maantee peal ja majade vahel) Ja no ennast kiitmast ikka ei väsita ju - esimese korra kohta sain MA ARVAN, et täiega ilusasti hakkama. Auto väga palju välja ei surnud ja ma suutsin ta isegi kaks korda tee peal ümber keerata - oeh, nüüd ma ootan oma autokooli algust veeeeeeeeeeeeeeeeeeeeel rohkem. Eile ja täna lahendasin teste ka, nagu pidin, ja praegu on 15 küsimuse peale 4-7 viga + liiklusmärke pean vahel vaatama, mis asi mida tähendab. Kuid tegelikult pole needki üldse rasked - täpselt nii nagu kõik mulle ikka rääkinud on. Ja peaks vist ühele VÕÕRALE kutile aitäh ütlema, et ta julges oma auto ühele VÕÕRALE tüdrukule usaldada, kes ei teadnud kindlalt pedaalide asukohtigi. =)

Üks kuu saab veel neid niihäid õhtuseid väljasolemisi nautida, aga samas ei suuda ma kooli ära oodata. Et saaks selle sita ükskord ometi ära ja öelda juba bye bye Otepää ja ehk isegi hüvasti, Eesti. Mõtetega olen ma juba aastakese ees, kuid praegu pean aja järgi ootama. Oh kuid ei, hetkel mul kuhugi kiiret veel ei ole. Las suvi kestab veel ...

pühapäev, 24. juuli 2011

Proovidega on nüüdseks kõik, etendused on läbi ja esikapidugi peetud. Natuke on isegi kahju, et ei saa enam poole ööni Kiisatammel aega veeta, sest proovid küll röövisid poole päevast ja kogu õhtu, kuid seltskond oli lahe ja nalja ka sai meil. Ühed suured lemmikud olid meil kaks vanadaami, kes oma repliikidega suutsid ikka totaaalselt naerma ajada. Ning loomulikult on mul ka hea meel, et see läbi sai, sest nüüd on rohkem aega tegeleda asjadega, millega ma pean tegelema hakkama. Ma mõtlen juba ammu, et peaks hakkama teste lahendama ja kõike seda autokooli värki õppima hakkama, sest oleks tore suvel aeg ära kasutada, mida mul sügisel kindlasti olema ei hakka. Ja päris narr oleks minna teooriatundi mitte midagi teades, kui endal oli terve aasta liiklusõpetust + kooli teooriaeksam 0 veaga sooritatud. =D (nagu kõigil) Tahaks juba oma esimest sõidutundi, täiega ootan!

pühapäev, 17. juuli 2011

Elu on kiire, aga hea =)




esmaspäev, 11. juuli 2011

juudas

Neljapäev, Tartu - Peale selle väikese draama, mis tekkis (tegelikult tekitati täiesti tühjast), oli kõik OK. :) Jalutasime linnas, vaatasime Emajõe ääres, kuidas kala püüti - aga jama oli selles, et kala ei saadud. Jah, Tartus oli vägaväga hea!

Reede, Tallinn - Oooooooh, sinna ma lähen küll tagasi veel enne kooliorjanduse algust ja püsin ka kauem seal. Tallinnasse sõitsime rongiga ja veel 1. klassis!! Tegelikult oli sõit väga tüütu, sest niiiiiiiiikuradi palav oli. Balti jaamas aga puhus jahe tuul ja ei olnud enam ka lõõskavat päikest, win. Õhtu kulges rahulikult ja mõnusalt. Hommikul olin mina see, kes pidi kõige varem ärkama, et jälle bussidega sõita, aga magasin kõige kauem, siiski mitte kaua, sest kell 8 olin juba üleval. Pidin ise hakkama saama sellega, et lähen õigesse bussipeatusesse, astun õige bussi peale, lähen õiges peatuses maha ja jõuan Tallinna bussijaama õigeks ajaks. Kõik ei läinud tegelikult nii ja ma feilisin kohe alguses - läksin valesse bussipeatusesse, kuigi olin eelneval õhtul sealt korduvalt mööda kõndinud. Seetõttu läksin hilisema bussiga Pärnusse, kuigi tegelikult oleksin võinud Tallinnasse jääda...

Laupäev, Pärnu - ... sest Pärnus oli VÄGA FEIL ja võin öelda, et ka üpris mõttetu. Mitte millestki seal asja ei saanud, sest ei olnudki midagi, millest oleks võinud asja saada. Pikk bussisõit ja magamata öö seljataga ning siis see +40 kraadi päikest lagipähe tõid endaga kaasa vaid midagi kuumarabanduse sarnast. Kuna mul oli kohutav, lihtsalt kohutav enesetunne, värisesid mu käed ja häälgi, kui rääkisin, ja mul oli totaalselt ka narkariolek - ja seda kinnitas pilk, millega mind piletimüüja vaatas. Kõige parem hetk Pärnus oli siis, kui õhk juba oli jahenenud ja pilved olid taevas, isegi müristas, ja ma lihtsalt istusin üksinda Pärnu bussijaamas kell 17:44 pingi peal, jõin vett ja üle selle pika aja oli enesetunne juba rahuldav. Ja muud Pärnus ei juhtunudki. Kui veel buss ka tuli, siis oli voilaaaaa, koju saab! Ning tegelikult läks see kojutulek väga napilt, kuid õnneks saime 9se Otepää bussi peale ja ma, hah... ei saanudki koju ju, vaid läksime jaanitulele. Oh juudas juudas juudas!

Pühapäev, Otepää - karussell

pühapäev, 3. juuli 2011

Beliebers!

Ma nüüd lõpuks kirjutan. Selle nädalakesega on toimunud päris palju - olen miniminiminitraktoriga matsu pannud, sest taaskord ei osanud ma pidurdada. Ja kuna see sõiduk mulle peale lendas, siis vigastasin üht jalga kolmest kohast ja teise jala sain lihtsalt siniseks. :D Ja see pole veel kõik... Mul on ka käsi kahest kohast katki, kuid need juhtusid mul juba teistel põhjustel.
Jätsin ka halbade mälestustega hüvasti: panin keemia põlema. Vähemalt olen põlemisreaktsiooni endale selgeks saanud ja võite mu käest iga kell ka küsida, mis on redoksreaktsioon, sest see on asi, mida ma vist jään kaua veel keemiast mäletama. Samuti ka neid võimatult arusaamatuid tunde, kui ma lihtsalt ei jaksanud enam tempos püsida ning kõik oli mõistmatu, lihtsalt magamise kasuks otsustasin, või neid söögivahetunde, kui kas vastama või õppima või 'niisama Sansaga rääkima' vaja minna oli, aga ükskõik mis mu keemiatase gümnaasiumis oli ja ükskõik kui väga see keemia mulle ei meeldinud, jään ma mäletama seda, kui hea õpetaja ta oli. Vahel tundus lausa nagu vanaema vms, kui ta meile kohvi ja teed tegi või kui me tema tagaruumis kappide sisu uurisime või kui peegli ees ennast sättisime või kui lobisesime niisama maast ja ilmast :D
Ma olen ka kolm raamatut läbi lugenud, sh raamat nimega "Justin Bieber". Ma vaatasin seda raamatut raamatukogus ja ei pidanud kaua mõtlemagi - kahtlemata ma tahan seda lugeda. Võtsin selle ootusega, et mu silmaring laieneb ja samuti sellepärast, et ta ju niiiiiiii vihatud on. Aga ei saagi omada 19 miljonit Beliebersi (2010. a seisuga), tänaseks laigib teda Facebookis üle 34 miljoni inimese, kui sul pole vähemalt 1 miljoni jagu Bieber-Haterseid. See selleks, raamat läbi, silmaring suurenenud ja võib võtta järgmise käsile. Muideks väga nunnu nimetus - Biebette.
Uusi sõpru olen ka saanud :D Enne seda, kui klassipoisid kümnendas alustasid neid mopeedinalju ja minu tögamist, kuulsin ma suht harva lauset, et "Aaaaaaa, Stella on mopeed ju!" Aga nüüd - pmts iga meessoostisik, kellele ma oma nime ütlen, ütleb seda või midagi selleteemalist. Olen ma koolis või mitte, olen ma oma klassikaaslastega või mitte, aga ma ei saa enam kuskil sellest rahu. Ja teine asi, millega ma pean pidevalt koolis silmitsi seisma ja nüüd ka mujal, on mu kasv. :D Vähe sellest, et klassipoisid üle minu räägivad või seisavad kuskil meelega ees või kuulen pidevalt selliseid sõbralikke repliike nagu "Ulatud ikka või? :D", siis no ei, ka seegi teema on nüüd paljupalju rohkem koolist väljapoole upitanud ennast. Ja võiks öelda, et need ongi kaks asja, mida mu puhul vist esimesena tähele pannakse. ELU ON RASKE, AGA MA JUBA TEAN, ET OLEN ÜPRIS TUGEV :D Ja ma ju tean, sõbrad ja teised, et te ütlete vaid heaga... ja nii palju, kui vähegi saate :D
Ma ootan juba neljapäeva! Mõnusad kolm päeva on ees - Tartu, Tallinn, Pärnu! Ja kui see nädalalõpp on úle elatud, veedan ma rooleldi järgmised kaks nädalat Restus Kiisatammel. Hakkavadki need proovid lõpuks... Loodan vähemalt, et seltskond on äge, aga kindlasti on, Polygon teater ju! Ja selle suvelavastuse nimi on "Peiarite õhtunäitus" :)
Samuti oli eilne hea. Nagu öeldi: Päris hea, kaks tüdrukut vaatavad Pühajärve fuajees poksimatši ja elavad kaasa. Või midagi sellist... :D Igatahes jah, läksime tööorjale külla ja vaatasime kõik koos poksi ning pärast toda veel üht väga ägedat filmi. Sõime lehekestega komme, mida meil kukrud täis olid, vaatasime filmi ja olime väga rahul. Edasine las olla...

Kuid nüüd lähen ma magama tagasi, sest sain kell 7 hommikul alles koju. Koju saabusin kahe puuduva sõrmusega, kuid need on kindlates kätes (sõrmes), ja ühe OG lennusõrmusega, mida ma pidin hoidma seniks, kuni kiilakas sõjaväest tagasi tuleb :)

tsutsufrei !