neljapäev, 26. mai 2011

SAIGI SITAST LAHTI EHK MAAILMA VIIMANE VENE KEELE TUND OLI TÄNA!

MA PEAN SEDA KÕVASTI ÜTLEMA: MEIL OLI TÄNA MAAILMA VIIMANE VENE KEEL!! Ei kunagi enam seda, vähemalt Otepää Gümnaasiumis! Viimased kaks nädalat olime juba niivõinaa vene 'eriti naljakaid' filme vaadanud ja kui täna õpetaja ütles "Nonii.. tund on läbi" ja veel paar traditsioonilist asja, a'la tõstke toolid üles, tekkis klassis selline hetk küll, et - ongi kõik nagu vä? Jäime siiski hetkeks veel temaga rääkima ja kui oli vaikus, ütlesin ma "veits kurb hetk", sest tegelikult oli, a kohe kui klassist välja sain, hakkasin hüppama ja niisama särama. Ja oh kui hea oli see, kui üks 9ndik küsis, mida ma rõõmustan ja kui ma talle siis ütlesin, võin õelda küll, et see nägu vajus lausa saapasäärde! Kuigi vene keel pole raske ja mulle ta meeldib, on siiski liiga hea suurest koormast vabanemise tunne... :) Ja sellise hea tujuga läksin ma siis füüsika õpetaja juurde, kus ma lihtsalt peatäie ja veel rohkem õiendada sain. Tema küsib, miks ma pole ülesannet korralikult lõpuni teinud ja kui ma siis vastan talle, kuulen 5 minutit lõugamist, kuidas see või too pole tema asi ja miks ma siis enne KT-d ei küsi või miks ma nii ja naa ei teinud. See oli vist esimene kord, kui ma ta peale tõesti vihaseks sain, sest tema ju oma poolkurtluse juures ei saanud aru, et ma ei rõhutanud mitte oma puudumist tollest tunnist, kui õpiti ülesandeid, vaid seda, et ma ei oska ja see, miks ma ei oska, oli tingitud puudumise tõttu. Enne klassist äraminekut õnneks sain oma suu kinni hoitud ja ei tulnud mu suust talle midagi vastu, sest mis ma ikka oma 70-aastase hallipealise füüsika õpetajaga suhteid hulluks keeran, kui ta mind kümnenda alguses pmts kui sitta pilpa peal hoidis hinnete poolest :D Muideks, polnudki ammu õpetajaga konflikti olnud :D

Ja mis veel... näost olen normaalsemaks läinud, enam nii punane ei ole ja kõiksugu mõnitusi ka enam ei saa :D DKsis ma enam pmts ei käi, suusad on mul veel koolist toomata ja rohkem vist uudiseid mul ei ole.

Homme ootab ees kunstiajaloo töö, milleks oh ei... enam ei õpi. Kaisa ütles selle peale "tuima täis kõhuga kunsti" ja nii ongi... ma ei jaksa enam õppida, kuigi just praegu sain A4 spiku homseks tööks, hah. :D Esmaspäeval ajaloos ka kuulasime õpetajat vaid nii palju, et kui tema jutus oli mõni sõna, millega me laulu teadsime, hakkasime siis laulu laulma ja saime jälle tunni jooksul üks kuni mitu märkust. Vot olen ka leidnud asja, millega uhkeldada! Ühe asja üle on mul hea meel- et kirjanditega juba hästi läheb. On maad, kuhu veel minna, ja on külgi, mille pärast ei pea enam üldse muretsema.

Ahjaa! Meie klassijuhatajal on kergelt rebeccablackilik mõttelend. Ühes tunnis üllatas ta meid lausega "Homme on neljapäev ja täna on kolmapäev" ja tänases tunnis ütles ta mõtlikult lause "1+1 on 2" Woooooow.

Kõigele lisaks ei saa ma enne magama minna, kui pole emo blogi uut postitust ära lugenud...


tuima täis kõhuga kunsti:
kaisa: kunst selge?
mida pilti:D
Stella: Seda ei saagi selgeks saada ju :D
***
kaisa: hakkasin mõlema et ei saa ju õelda lihtsalt tuima kõhuga peab ikka ütlema täis ka sest tund peale söögikat:D
Stella: :D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D Appi kui napakas

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar