pühapäev, 29. mai 2011

Reedest ma kirjutada ei viitsi, isegi eilsest mitte, kuid mainin ära, et me leidsime eile ühe poisi telefoni. Niisama lampi vedeles telefon pingi peal ja siis loomulikult helistasime ja ütlesime, et leidsime. Väheke jamamist, a saime teada, kuhu telefoni anda saab. Siis tuli mul mõte, et teeme sellele poisile endast pildi, et ta ikka näeks, kes ta telefoni talle tagastasid. Tegime ja panime kohe talle taustapildiks selle ning kirjutasime talle ühe lause ka sinna. Oleme armsad eks :) Teiseks hirmutas eile rebane meid täiega. Too oli ikka jumalast hirmus, sest ta oli niiiiiii suur ja kõndis väga julgelt ringi ikka. Ahjaa, eile sain esimest korda elus ühte asja kogeda, kuid avalikult seda vist mainida ei tohiks. Väga ohtlik ja vahepeal oli juba oioioiii, a kõik tuleb ju järgi proovida ;)


Eile, üleeile:







Tegelikult olen ma natukene kurb.

laupäev, 28. mai 2011

Tuulehoog võib viia lehed puult, kuid sõnad suult viib hoopis muu...

Me ütleme pidevalt asju, mida me ei mõtle ja seetõttu saame ka kogu aeg haiget. Ja mitte ainult meie, vaid ka inimesed, kellest me võib-olla tegelikult hoolime.


Sass Henno "Elu algab täna"






neljapäev, 26. mai 2011

SAIGI SITAST LAHTI EHK MAAILMA VIIMANE VENE KEELE TUND OLI TÄNA!

MA PEAN SEDA KÕVASTI ÜTLEMA: MEIL OLI TÄNA MAAILMA VIIMANE VENE KEEL!! Ei kunagi enam seda, vähemalt Otepää Gümnaasiumis! Viimased kaks nädalat olime juba niivõinaa vene 'eriti naljakaid' filme vaadanud ja kui täna õpetaja ütles "Nonii.. tund on läbi" ja veel paar traditsioonilist asja, a'la tõstke toolid üles, tekkis klassis selline hetk küll, et - ongi kõik nagu vä? Jäime siiski hetkeks veel temaga rääkima ja kui oli vaikus, ütlesin ma "veits kurb hetk", sest tegelikult oli, a kohe kui klassist välja sain, hakkasin hüppama ja niisama särama. Ja oh kui hea oli see, kui üks 9ndik küsis, mida ma rõõmustan ja kui ma talle siis ütlesin, võin õelda küll, et see nägu vajus lausa saapasäärde! Kuigi vene keel pole raske ja mulle ta meeldib, on siiski liiga hea suurest koormast vabanemise tunne... :) Ja sellise hea tujuga läksin ma siis füüsika õpetaja juurde, kus ma lihtsalt peatäie ja veel rohkem õiendada sain. Tema küsib, miks ma pole ülesannet korralikult lõpuni teinud ja kui ma siis vastan talle, kuulen 5 minutit lõugamist, kuidas see või too pole tema asi ja miks ma siis enne KT-d ei küsi või miks ma nii ja naa ei teinud. See oli vist esimene kord, kui ma ta peale tõesti vihaseks sain, sest tema ju oma poolkurtluse juures ei saanud aru, et ma ei rõhutanud mitte oma puudumist tollest tunnist, kui õpiti ülesandeid, vaid seda, et ma ei oska ja see, miks ma ei oska, oli tingitud puudumise tõttu. Enne klassist äraminekut õnneks sain oma suu kinni hoitud ja ei tulnud mu suust talle midagi vastu, sest mis ma ikka oma 70-aastase hallipealise füüsika õpetajaga suhteid hulluks keeran, kui ta mind kümnenda alguses pmts kui sitta pilpa peal hoidis hinnete poolest :D Muideks, polnudki ammu õpetajaga konflikti olnud :D

Ja mis veel... näost olen normaalsemaks läinud, enam nii punane ei ole ja kõiksugu mõnitusi ka enam ei saa :D DKsis ma enam pmts ei käi, suusad on mul veel koolist toomata ja rohkem vist uudiseid mul ei ole.

Homme ootab ees kunstiajaloo töö, milleks oh ei... enam ei õpi. Kaisa ütles selle peale "tuima täis kõhuga kunsti" ja nii ongi... ma ei jaksa enam õppida, kuigi just praegu sain A4 spiku homseks tööks, hah. :D Esmaspäeval ajaloos ka kuulasime õpetajat vaid nii palju, et kui tema jutus oli mõni sõna, millega me laulu teadsime, hakkasime siis laulu laulma ja saime jälle tunni jooksul üks kuni mitu märkust. Vot olen ka leidnud asja, millega uhkeldada! Ühe asja üle on mul hea meel- et kirjanditega juba hästi läheb. On maad, kuhu veel minna, ja on külgi, mille pärast ei pea enam üldse muretsema.

Ahjaa! Meie klassijuhatajal on kergelt rebeccablackilik mõttelend. Ühes tunnis üllatas ta meid lausega "Homme on neljapäev ja täna on kolmapäev" ja tänases tunnis ütles ta mõtlikult lause "1+1 on 2" Woooooow.

Kõigele lisaks ei saa ma enne magama minna, kui pole emo blogi uut postitust ära lugenud...


tuima täis kõhuga kunsti:
kaisa: kunst selge?
mida pilti:D
Stella: Seda ei saagi selgeks saada ju :D
***
kaisa: hakkasin mõlema et ei saa ju õelda lihtsalt tuima kõhuga peab ikka ütlema täis ka sest tund peale söögikat:D
Stella: :D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D Appi kui napakas

esmaspäev, 23. mai 2011

Noo hellõukii

See nv oli suuurepärane! Reede õhtul nagu ikka olin väljas, kuid läksime juba üpriski vara ja läksime Pühajärve äärde. Istusime seal ja alles pimedas tulime linna. Koju sain alles siis, kui väljas juba valge oli. Kergelt jaanipäeva tunne tuleb juba.
Laupäeval ootasin kannatamatult juba, et saaks linnast ära. Need majad siin üksteise küljes, korteris olev palavus ja isegi arvuti ajas hulluks! Polnud mingit isu olla Facebookis või msnis, tahtsin lihtsalt täiega ära... ja saingi maale. Laupäeva veetsin ülisuurel batuudil, mis aeda nüüd püsti pandi. Vedasin batuudile muusika, viinamarjad, raamatu ja lebotasin lihtsalt ning mõtlesin isegi, et lülitan telefoni välja, et ma ei kuuleks kellestki midagi ja oleks vaid ma ise, aga ma ei teinud seda. Ja ilmselt minu kiusuks siis telefonikõned järjest tulema hakkasidki, kuid polnud hullu. Oligi lõbusam, sest ma olin ju seal täiesti üksi. Õhtul tuli kiusatus minna Sangastest wifit otsima, et hästi-hästi korraks ikka Facebookis ära käia ja kui ma sain wifi ja sain Facebooki, logisin sealt ka kiiresti välja, sest seal ei olnud peale ühe sõbrakutse midagi. Ka pühapäev möödus päikese käes maal olles ja nüüd on mul muidugi ka tulemus käes: ma pole niivõrd punane veel kunagi oma näost olnud. Ülejäänud keha on veel kuidagi ok, aga nägu on, nagu Triin ütles, veel punasem kui söökla kandik :D Ma juba teadsin eile õhtul, et hakkan klassis huumoriga mõnituskillukesi saama. Mulle lausa öeldi, et "Ouu, kriidiga saab su näo peale nüüd ju joonistada" ja oh seda janti, mis kõik veel sealt tuli. Kuid igaljuhul oli see nv parem sellest, kui ma oleks linnas konutanud. Seal olla oli nii hea ja kindlasti lähen varsti tagasi ja puhkan veel ja veel (siis kui kannatan päikese kätte minna). Nüüd saan aru inimestest, kes käivad maal päikese käes akusid laadimas, et siis edaspidi uuesti päikesepatareidel elada, sain ise samamoodi need laetud ja mõelda vaid enda mõtteid, olla ja tegeleda vaid endaga, lugeda head raamatut ja kuulata head muusikat. Ja tegelikult ei mingit arvutivajadust! SUPER :)

Quality time!










Vahepeal oli see mul parasjagu segi, kui kogu oma träniga sinna ennast sättinud olin, kuid näeb ilma rekvisiitidetagi hea välja :D

Vaadake mu blogi vaatamisi:
Estonia
2,236
United States
75
Finland
23
Japan
18
Germany
8
Denmark
4
Brazil
2
Russia
2
India
1
Lithuania
1

neljapäev, 19. mai 2011

Vahel soovid täituvad, mis sest et pisikesed, aga vähemalt midagigi :D

Ma olen 11 aastat käinud OG-s ja ma pole ükski aasta veel saanud kutset direktori vastuvõtule enne kooli lõppu. VB olen saanud, aga kindlasti mitte käinud, aga see on siis jäänud kuhugi väga ammusesse aega. Ja ühel päeval sai mul hing sellest täis- kurat, mina olen üks nendest, kes näeb koolilehe kallal vaeva, mina olen see, kes teab enne teisi kõiki kooli uudiseid, mina pean kirjutama Otepää Teatajasse (eriti see viimane asi, mis 27.ndal ilmub, on puht direktori sunnitlusel) ja kurat kui mina ja teised meediaklassis lehte ega raadiot ei teeks, siis kurat, kes üldse Otepää Gümnaasiumist midagi teaks? Kes on aidanud kooli reklaamida? Kes tegid 'lahtiste uste' päeva jaoks kooli reklaamiva klipi? Kes aitas seda päeva läbi viia? Kes kirjutab Otu Tungalt? Ah? KES EDENDAB JA ARENDAB SEDA KÕIKE?! Meediaklass! Kurat ja kui ma saan selle peale ainult sõimata või negatiivset vastukaja, mida ma teen, ja mõni õps ütleb tuimalt näkku "Koolileht on saast!", siis huvitav küll... mida nad siis kobiseksid, kui koolilehte enam ei olekski? Olen kindel, et siis oleks ka häda! A oih, kuhu ma nüüd jõudsin oma jutuga... Igastahes selle jutuga läksime K-ga oma meediaõpetaja juurde ja jutt läks kuidagi selle peale ja ütlesime naljaga, et kurat me kumbki pole veel kunagi kutset saanud ja ometigi oleme 2 aastat juba lehte teinud ja võiks vähemalt ära märkidagi, et oleme kooli elu kajastanud ja mida kõike veel. Ja siis täna, üllatus üllatus, klassijuhataja hakkas neid kutseid jagama ja saimegi. Karp vajus totaalselt lahti :D Ja mõned teised meediast ei saanudki kutset. A me saime. No totaalselt olime õnnelikud või ei vä :D

Täna oli veel üks heahalb hetk. Inglise keele tunnis kirjutati mu füüsika õpiku peale õpetajale mõeldud salvav kommentaar ja mulle veel öeldi a'la "Ära Vollile näita:D", aga kui tuli füüsika ja mul tekkis sobiv hetk spikerdamiseks, sest õpetaja oli klassi taha jalutanud, võtsin koti lahti, kaustiku pealt ja hakkasin õpikust ühte asja otsima. Õpetaja aga tuli ja ma viskasin õpiku lahtisse kotti. Tegin oma tööd edasi ja panin tähele, et ta seisab minu kõrval. Vaatasin, et kas ta ohhetab, kuidas ma üldse tööd ei oska või mis on, aga tema - ausalt, mul on siiralt päris kahju sellest - vaatas mu kotis olevat õpikut ja TA NÄGI SEDA LUGEDA ja ta lugeski seda. Mul hakkas veits piinlik, sest ilmselgelt polnud see midagi ilusat. Tema on aga ilmselgelt juba paksu nahaga ja cmon, 70+, siis ta naeris selle peale ja ütles "Ma tean jah, et õpilased nii räägivad, ju see vist ongi siis tõsi" vms... Ülejäänud klass muidugi arvas, et ma jäin spikerdamisega vahele, aga tegelikult oli see vist isegi nats hullem... Pärast sain vaid öelda, et mina seda ei teinud ja oeh... vahel tahaks poisid põlema panna küll :D

Kerge nostalgiahekt oli ka täna, kui mina, exklassijuhataja Tiiu ja Kaisa keemiaklassis naersime vanade heade aegade üle, kui oli veel meie 8.b ja 9.b klass :)

Ja mind taheti täna jälle tooliga aknast välja visata :( :D

I LOVE JET LAG!

fuck yes tomorrow is friday'

pühapäev, 15. mai 2011

Oh, see euromöll on ka selleks aastaks läbi. Soovin siiralt õnne nendele, kes kindla südamerahuga Getteri 1.-5.ndale kohale paigutasid ja tema peale kihla vedasid. Kõik peavad nüüd plekkima hakkama :D Ja ma ei ütle seda sellepärast, et mulle meie lugu meeldinud ei oleks, loomulikult meeldis, kuid seal oli veeel tohutult paremaid. Kuigi see laul polnud eluski nii halb, et oleks eelviimast kohta väärinud. Seal oli laule, kui oleks võinud magama jääda, aga pohhui, et mõni siis neist esikümnesse jõudis. Mina ise olin aga oma näppudega pmts kolme riigi poolt: Iirimaa, UK ja Ungari. Iiirimaa Jedwardi poisid esiteks, jah... olid lihtsalt nunnud ja nende esinemine oli ka nii vinge, et kogu see aeg ma vist naeratasin, sest see oli nii LAHE!! Neile tuli ka hea koht :) Suurbritannia laulu olin ma juba ammu kuulanud ja see oli ka päris kõva lugu ning muidugi Ungari "What about my dreams?" Ma arvan, et see naislaulja on ikka päris tasemel, kuna ta pole just kõige noorem enam, aga suutis ülevalt selliseid noote nii puhta võimsa häälega laulda, et tekkis wow-efekt. Natuke ka celinedionilik :P Jah ja esimest korda üle pika aja ma ei jäänudki enne lõppu magama :D Suutsin ära vaadata, kuigi Eesti seisu nähes tuli masendus oo kui mitu korda peale.

Reedel rõõmustas ka keemiaõpetaja meid uudisega, et hakkab nüüd veel rohkem vaid eksamitegijatega tegelema ja mittetegijad ei pea isegi nii mõneski tunnis enam kohal olema. Õnneks, õnneks olen mina MITTETEGIJA inimene ja võib hakata juba lõdvaks laskma. Väga huvitav on teada saada, mis tunne on keemiat enam mitteõppida. Vene keelega varsti sama lugu. Ei ole vaja enam ühtegi kuradi vene jura pähe ajada! :)


Mul on 1 kuu aega, ma hakkan juba pisut närviliseks muutuma.


No nad lihtsalt on niiii head laval:

Maybe you should eat makeup so you could be pretty on the inside?

laupäev, 14. mai 2011

Lipppstick on, check my collor-jeee-hee

See nädal on olnud nii suurepärane!!! Kõik sellenädalased väljasolemised ja ringikäimised, rolleriga Otepää ja Valgamaa teede vallutamine või loomulikult Tallinnas käik! Neljapäev oli selle nädala ofc et parim päev. Me käisime ju TALLINNAS!
Sõitsime loksuva KÕU bussiga Tartusse pärast nelja koolis oldud tundi ja Tartust edasi sõitsime juba autoga. Tallinnase jõudsime vast kuskil 5-e ajal, jalutasime vanalinnas, käisime vanalinna Mäkis, läksime Sikupillisse, läksime kesklinna, käisime Ülemistes, läksime tagasi Sikupillisse ja läksime Tartu. Aga seda alles kell 23. Kusjuures tagasiteel ei maganudki keegi eriti ja sõit läks ka kuidagi kiiresti. Nii ulme ikka, et kui Otepää inimesi Otepääl ei näe, siis Tallinnas ikka näeb :D Öösel olimegi Tartus ja hommikul läksime 6:45 bussi peale, et Otepääle minna ja ikka kooli jõuda. Koolis ei tulnudki igal vabal hetkel und peale, 6st tunnist magasin ma vaid ühes. See-eest aga pärast kooli oli pikk uni, kuid siiski oli juba väljaminek. Sõitsime Sihvale- ma olin seal 7me päeva jooksul juba kolmandat korda :D Kuid too oli inimtühi, korjasime hambutu peale ja tulime linna tagasi. Ja koju sain alles kell 4 vms... Suht tavaline.

Meie päev:







Homme hommikul tuleb oma tegude eest aru anda ja suud lõpuks ometi puhtaks rääkida.

teisipäev, 10. mai 2011

:P

Kas kõik hakkabki nüüd nii hea olema?

pühapäev, 8. mai 2011

Juba kolmandat-neljandat korda lasen lihtsalt DKtunde üle. Täispekkis aga mulle ei meeldi seal enam olla, ma ei taha sinna minna, mulle ei meeldi see koht enam. Praegu peaksin ka ju seal olema, aga ei, ma ei ole seal ja kirjutan hoopis blogi ja üritan oma artikli OT jaoks valmis saada. & ma tunnen, kui palju parem on seda teha. Mitte et mul oma huvist kõrini oleks, aga see koht... see on nii kuidagi kohustuslik. Mingid kodused tööd (nagu koolis neid veel vähe oleks)... ime on, et hindeid veel ei saa seal :D Ja ma pole neid 'koduseid töid' ka ära teinud, sest kool on niigi kaelas & mul pole aega tegeleda vaid ühe tegevusega. Seni, kuni on kool seljas ja ma pean seal kõiki ebameeldivusi kaasa tegema, nullib see suuresti kogu mu viitsimuse ja tahtmise. + pärast kooli AINULT magaks. Ühesõnaga jah... pole vist mõtet jätkata, kui ma kogu aeg sealseid asju üle lasen. : (

Praegu meeldib mulle poole rohkem diktofoni kedrata ja kirjutada see Kunstikodu looke ära... Ma olin isegi nii kohusetundlik, et lausa öösel kell 2, kui koju jõudsin, ei läinud ma magama (sest ma ju teadsin, et DK tundi ma ei kavatse minna, seega vara ärkama ei pea :D), olin veel neljani üleval ja üritasin spessiali ühe õpetaja kommentaarid sõna-sõnalt kirja panna (sest muidu saadab ta mulle jama kaela ja väga normaalne on mult enne kommentaari võtmist küsida "Stella, kuidas sulle tsiteerimist õpetatud on?" ja pärast kommentaari andmist mulle kaks korda asju üle täpsustada ja saata talle see meili peale et-kas-tuli-ikka-see-mõte-välja-mida-ta-öelda-tahtis) W E :D

4 nädalat, 4 nädalat veel... ja siis on ees suvi. Suvi, kui ma olen lõpuks 18, kusjuures sinna on 39 päeva veel, saan täiskasvanuks & loodetavasti hakkan siis ka täiskasvanulikke tegusid tegema.
Suveks on juba haigelt palju plaane tehtud, kuid minu sünnipäeva võivad juba kõik kalendrisse ära märkida ja vaba päeva võtta peo jaoks :)

Häbi mulle, et ma ei viitsinud poodi lilli ostma minna, vaid varastasin naabri peenra pealt mõned tulbid :D

Väike meenutus eilsest: arbuusid, kõrvitsad, vabaõhuturva, ilusad autod, ämblikud, kelgukoerad :)

reede, 6. mai 2011

12 h

... pole ikka mingi näitaja :D
Päev algas kenasti koolipingis mata töösse pastakast vastuseid välja imedes, keskpaigas väisasime kirikuhoovi rehadega, hiljem tuuritasime linna peal ning lõpuks maandusime Sihval, kus me mängisime isegi jalgpalli & lõpuks käisime ka Pühajärve Põhikooli emadepäeva kontserdil :D

Täna öösel sain hiinakeelse sõnumi, maitea, kas keegi palun tõlgiks mulle selle ära? :D

Tänase päeva peale paneks "like"!

"tahaksin jeremy clarksoni juuksed maha lõigata ja neist endale kenad lokilised sukad kududa"

"
mul jalas rõõsa sokk ja suust väljutan Friday lüürikat,Sihva on minu enda põhuteater ja mina olen selle grandioosse maailmalava leegitsevalt lõõmav Stella-Rebecca Black Rein!"

"reaktiivjänesejaht mulle ei meeldi,alati kui ma oma reaktiivrollerbladeidega neid kätte hakkan saama põgenevad nad Tiigi juurde Soome metalli keevitama ja mina jään lihast ilma:'( + üritasin sihva supermarketi ees asuvast kodu gaasi pläskust raha välja võtta kaardiga:')
"


esmaspäev, 2. mai 2011

Pildid ütlevad nii palju...

Ikka panen mõned veel:












pühapäev, 1. mai 2011

Hell yeah how good!

Ausalt võin öelda, et see nädal, mis kahe tunni ja neljakümne minuti pärast läbi saab ja edaspidi vaid mälestustesse alles jääb, oli erakordselt hea. Ma ei pea ütlemagi, et suur tänu läheb ilmale, mis lubas igal õhtul väljas käia ja ma ei teagi, kui palju kohti läbi käidud ja jalutatud sai! Peaaegu kõik õhtud elasin ma väljas: jalutasime, kiikusime, räääääääääkisime, tegime plaane, olime rahul, külastasime günekoloogi :D, mängisime jalgpalli, millest on loendamatud sinikad üle kere, sest ma sain palliga nii vastu per*et, õlga, jalga, kätt ja peaaaaaaegu vastu molli ka, kuid sealt tuli ka hea tuju, kuna haige huumor käis (ja nendega ei saagi kunagi teisiti olla!) Poistega on karm jalkat mängida, kuid kõige lõbusam üldse. Need huumorikillud (Y)
Reede õhtu oli veits segane ja pöörane. Eks peolgi juhtus nii mõndagi, kuid eelkõige kõige pöörasem, sõgedam ja segasem on see, et mu armas sõber kaotas klubis oma esihambad postiga võideldes ära :D Me kõik saame teda aidata siin: http://tele2.jd.ee/like/12230/
Sheerige, laikige. :)

Reedel oli Triinu 18-aasta sünnipäev. Teate, kui ideaalne see koht oli? Super. Linnast väljas, kuid samas nii lähedal, u 3-4km. Nii suure hooviga, tiigiga, väljas katuse all olid toolid-lauad, päike paistis, soe oli... Lihtsalt perfect :)

Panen paar pilti ka, a rohkem küll ei viitsi toppida:

Ja ma sain, mis tahtsin...

Mulle meeldib, et mul on selliseid sõpru:
Stella ütleb:
*Kui sa reedel ütlesid mulle, et mul midagi viga ja mind häirib midagi ja ma ütlesin, et "ära kujuta ette" ja sa läksid ära, ütlesin endaette, et "tra kui hästi ta mind tunneb".