laupäev, 9. aprill 2011

scrars remind me, that the past is real

Ma siis lõpuks kirjutan siia natukene. Kui ma viimati kirjutasin siia palju mul asju teha on, siis praeguse seisuga olen saanud umbes pooled neist ära tehtud. Täna plaanisin veel must-to-do listist mõned ära teha, kuid ma ei suutnud ühtegi asja ette võtta. Normike. Tänane päev sai totaalselt maha lebotatud, nagu pmts alati mu (lau)päevad, kui (reede)õhtud on kella neljani hommikul veninud.

Eilne õhtu pidi olema 'segilend', kui nii paljud ütlesid, et nad klubisse lähevad. Fuck yes, teistel oligi, kuid minu õhtu kujunes totaalselt teisiti välja. Ma olin kui järelvalvaja, sest ma tõesti pidin teistel rohkem silma peal hoidma, vaatama, et kõik asjad alles oleks ja et asjade võimalikku ärakadumist ennetada, hoidma neid enda käes. Ilmselgelt on kõik mu viimased klubikülastused pigem kellegagi juttu rääkides möödunud, kui juues ja tantsides, mida ilmselgelt peaks ju klubis tegema. Nii see oli jah, ka seekord. Nagu T-gi ütles mulle ikka ja jälle, kui ta must möödus "Sa oled ikka veel siiiiiiiiiin:D", sest ma ei liikunud jah eriti ühe koha pealt ära, vaid nii palju, kui kedagi üles otsida vaja oli :D Ja loomulikult küsiti täna minu käest puuduolevaid pilte eilsest. :D Aga ei olnud viga midagi, sõbrad peavadki üksteise eest hoolitsema. ;)

Homme tuleb väga-väga pikk päev kahe kuulsa näitleja seltsis veeta, millest tuleb, heh... ilmselgelt ju väga-väga hea päev ka. Ja ma jääks sellest ilma, kui ma poleks tookord kahe vahel olles meedialaagri kasuks otsustanud. Leidsin ühes väga halvas asjas väga hea asja, nii et... ehk ei olegi nii kõvasti kahetseda vaja, kuigi kui K-ga rääkisime sellest ja ta arvas, et see on ka natuke tema süü ja ta oleks pidanud mulle rohkem südamele seda rõhuma, kippusid isegi pisarad silma (või noh, mida ma ikka valetan, need tulidki ja voolasid ka alla), siis nüüd ei tundu see enam nii hull. Kuid eks homme saan teada, kas see mõte ka püsima jääb, sest homme selgub selle kõige tulemus...

Jätkuvalt võin ennast ebanormaalsete inimeste hulka lugeda. Vähe sellest, et ma näen unes, kuidas teisi kõmmutatakse, terroriste, koolitulistamist ja muud selleteemalist jama, siis nüüd viimane uni oli selline, kus ma ise hakkasin surema ja msnis kõigiga hüvasti jätsin. Ma olen lootuse enda suhtes kaotanud... Unenäod peaksid olema sellised, et ma ärkan hommikul sellest vastutahtmist ja ütlen kurvalt "It was only just a dream..." ja siis vedelen voodis ja mõtlen nähtule veel ning soovin, et see oleks päris olnud, mitte "JUMAL TÄNATUD, see oli ÕNNEKS VAID uni!!" ja otsin ruttu "unenägude seletaja" lahti ja loodan südamest, et see midagi sitta ei tähenda. See viimane variant on mul juba totaalselt üle visanud, sure või ära...

Kõige hullem asi, mis mind ees ootab, on kooli teooriaeksam, millest ma väga suure tõenäosusega läbi kukun. Mul pole isegei mitte liiklusmärgid veel selged ja ega ma ei ole midagi teinud ka, et need endale selgeks saada. A nüüd on see liiklustestide raamat, mille ma eile öösel kell 3 sain:D, olemas ja tuleb õppima hakata, sest liiklusõpetuses suvetööle ikka ei tahaks jääda ju :D

RIINU, sind oli hea näha 1. korda reedel pärast tundide lõppu koolis, mis sest, et terve nädal oli juba koolis käidud! :) :D

Seda laulu ketraks päevast päeva...

video

"I remember when you came with me that night
We said forever, that you would never let me go
But here I am again
With nothing left inside
No I don't wanna but I gotta let you go"

' Ma ei vihkagi seda nii suuresti, et ma vigu teen, vaid seda, et ma neid kordan...

StellaR

2 kommentaari:

  1. Jõudsin sõna "normike" juurde ja mõtlesin kohe, et huvitav, kas sa tõstsid selle minu pärast nii esile :D ja sind oli ka tooookord niiiiiiiiiiihea näha..palun vabandust, et mul nii kiiire on kogu aeg, et isegi su blogi(ja enda ja teiste omi) lugeda eriti éi jõua..varsti parandan end loodetavasti. ;)

    VastaKustuta