kolmapäev, 30. märts 2011

Õhtu oli super! Sain kiita ja see on super! Kellegi lemmik olla on ka super! Veikko Täär on ka super! :D Ja... kõik supersuper üleüldse. "Kahe otsaga asi" on super! Kerli on suuuuuuuurepärane! Kõik oli super-super-super. Ühe asjaga panin puusse nats, kuid sellest ei saanud keegi õnneks aru. Pärast oma kohale tagasi minnes öeldi juba "Sa olid väga hea, ma imestasin, kuidas sa suutsid selle emotsiooni sinna panna" Nime ei avalda, sest ilmselgelt pole tsitaat ka sõna-sõnalt õige, kuid see emotsioon... vot, näiteks just sellisteks puhkudeks on ükskõik mis moodi haigetsaamised head! :)

Ja koju kõndides nägin ühte armsat tuttavat, keda eiteakuikaua polnud enam näinud :)

Et siiiis, rahul!!

Näeme pühapäeval või esmaspäeval :) Oleneb, kui läbi ma pühapäeva õhtuks olen. Aaaaaaaah, mul on nii hea tuju lihtsalt (hetkel ei riku seda isegi nina ees olev matakaustik ja keemiavihik, NIIIII MÕNUS!)

MUSIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIID

Disfuckin'gusting


Päevad täiega juba möödunud & juba ongi homme selle nädala viimane koolipäev mul. Btww... eile oli mul karjäärinõustamine, kust ma sain tehtud testi põhjal teada, et mul on punkt a. madal enesehinnang (kuid enesekindlus väga hea) ja punkt b. mul on vaja kindlustunnet. Kasu ma ei teagi, kui palju sellest oli, aga vast päris mööda külgi tema jutt mul ka maha ei jookse.

Täna, kõige eredam sündmus, oli viimases, kuuendas perekonnaõpetuse tunnis. Vaatasime filmi, kus esimene pool rääkis rasedusajast, teine pool oli aga puhtalt sünnitamine. Ja... see polnud üldse ilus. Sinnani, kui naine niisama ähkis ja puhkis, suutsin vaadata, kuid kui ta vanni ära läks, läks rõvedaks. Kõik kohad olid näha, kõik oli (eriti allpool) näha, mis toimub, kuidas läheb, mis välja tuleb, hahaa :D Kui olin juba u 15 minutit läbi sõrmede ära vaadanud ja lapse sünd järjest lähemale tuli, hakkas mul PÄRIS AUSALT paha. Kogu ülejäänud klass oli täiega ekstaasis ja elasid kaasa, et jaajaa... vaatame sünni ära, ta kohe sünnib! jne, kuid ma panin padavai klassist minema. Tõsiselt halb hakkas ja klassis polnud õhku ka üldse. Tee peal garderoobi tuli Mart vastu ja siis rääkisin talle, mis rõvedust me vaatasime ja ütles mulle, kui nägi, et ma lausa värisen, a'la kuidas ma küll sünnitamisega hakkama saan... :D Aga kui ise sünnitada, siis ilmselgelt ei näe ju, mis kehaga toimub :D Mul on siiamaani halb olla...

Täna aga pole veel sugugi päev otsas. Mul on veel ees u 3 tundi proovi ja harjutamist, ning kell 19:00 l.u.m.i-s "Kahe otsaga asi" esitlus ja vaja esitada ka üks (täiega MINULIK) luuletus.

Et nüüd see homne ära oleks, siis pühapäevani supersuper aeg!!! Jaa siis, kui tagasi olen, oeh... väga ränk elu hakkab jälle pihta, sest juba mingid vastamised kaelas... Ma juba tean, milliseks ma varsti muutun, seniajani aga smiling!

Ja vahel mulle meeldib natuke rohkem teada, kui ma võib-olla ehk peaksin ;)

kolmapäev, 23. märts 2011

Minu Simple Plan & Avril Lavigne...



Guess what, another game over
I got burned, but you're the real loser
I don't know why I've wasted my time with you
You're bad news, a history repeating
You can't trust a serial cheating
You're good at hooking up, but you suck at love!



Ja see on masekas laul, aga hea masekas vähemalt:



Hääkad mõlemad!

Jaaaaaaaaaaaaaaa... tänane proov oli väga mõn4ik c(:

esmaspäev, 21. märts 2011

dream a little dream

Eile oli tuju hea sünnal olles, pärast enam polnud sellest midagi alles. Mõtlesingi just üleeile, et huvitav, ma pole juba päris pikka aega kurb ja tujust ära olnud... Mingi kuu, poolteist. Sitaks pikk aeg minu kohta, aga noh nüüd jälle... Eks on ikka halvasti, kui mul hästi on. Ikka peab halvasti olema ju... Keegi võiks mulle anda kasutusjuhendi, mis ütleks mulle, mida öelda, mida teha, mida mitte öelda, mida mitte teha. Ma ise ei oska. Ma ei suuda, ma ei jaksa, no miks, kelle jaoks, keda huvitab? Tõepoolest, keda üldse huvitab... Ja miks mind üldse huvitab!?

Eile (ja vot, ma ei kirjutagi sünnast ega sellest, kuidas me Tartus käisime, mina sussidega, kuidas üks tüüp hakkas muga norima sellepärast ja kuidas ma suutsin talle nii ära panna, et ka tema sõbrad hakkasid ta üle naerma :D Hahahaaa, nalja sai eile igaljuhul, kuid see pole täna enam oluline:









Leidsin mõned vanad pildid fotokast, siis kui elu veel ilus oli:





Stars shining bright above you
Night breezes seem to whisper "i love you"
Birds singin’ in the sycamore trees
Dream a little dream of me

Say nighty-night and kiss me
Just hold me tight and tell me you’ll miss me
While I’m alone and blue as can be
Dream a little dream of me

Ärge imestage...

laupäev, 19. märts 2011

time runs fast, life runs with it

Eile oli meil füüsikaklassis 5 tundi esmaabi koolitust. Kella kuue ajal juba hakkas katus vaikselt ära sõitma, sest ilmselgelt on see täiesti normaalne, kui juba 10 tundi koolis ära oldud. Kell 7 saime vabaks ja õues oli juba pime ja külm. Mitte midagi enam sellest alles, milline oli veel päeval ilm olnud, kui linnas käisime. Kõik olid igatahes nii väga väsinud ja läksime koju ära. Vaheaja tunnet üldse ei olnud.

Täna algas kell 9 jällegi koolis esmaabi ja täna oli juba lõbusam, sest täna oli praktiline osa. Olime kahes grupis. Mina sattusin Denissi gruppi. Heh... see mees tundus alguses väga-väga kahtlane. Kui kasutab sõnu a'la "bullshit", käitub ja räägib ka kuidagi hoopis teistmoodi, siis tundus karm mees. Tegelikult aga sai ruttu selgeks, et karta vaja päris ei ole teda ja et ta ongi selline. Natuke karmim, aga tegi kõik selgeks ja noh.. kiusas nats kah. A muidu lõpuks ikka meeldis! Nt esimene asend, mis me läbi tegema pidime, oli küliliasend. Me Maarjaga läksime esimesena ja ma olin see, kes ta asendisse sättima pidi (sest palju ebameeldivam on olla see, keda pannakse asendisse). Alguses loomulikult läks vussi ja ma ei saanud aru, mida D teeb... kui ma tõstsin põlve ülesse ja siis hakkasin Maarja kätt sättima, lükkas D tema põlve maha, ja kui ma tõstsin siis uuesti põlve ülesse, lükkas ta käe tagasi algasendisse. Ütles mulle siis, et mõlemat peab korraga kinni hoidma. Faaaaaaaaiiiiiiiiiiiiiiiin. Pusimist oli, aga ta õnneks oli hea ja juhendas ja kolmanda korraga sain pihta. Pärast olin mina lamaja ja pääsesime siis lõpuks.. et teised ka katsetada ikka saaks. Teine oli elustamine. Teate jah kui raske on elustamisel see õige koht üles leida? Aga veel raskem on elustada... ma küsisin, kas võin 15:1le teha, sest ma ei jaksa 30:2le teha. Aga ma ei arvanud, et ma pean siis suhu ka talle hingama (teised ei pidanud keegi!!!!!) Nii ma siis tegin 15 korda ära ja siis avasin nuku suu ja enne ütles mulle D "Ära siis keelt kasuta" :D:D:D:D. Mul oli WTF?! Tegin ära, kordasin. Teisel korral suhuhingamisel juba nuku rindkere ka tõusis, seega puhusin korralikumalt, kui esimene kord. Aga väga ulme ikka. Täiega äge oli see, et me kõik saime selle kõigega hakkama ja nüüd suudaks kedagi aidata ka :P See on hea :) Pärast esmaabi olime linnas ja Meranos ja nüüd....

...ja nüüd on siis vaheaeg. Oi ma ei tea, mis saama hakkab. Ja, kevad, kuhu sa läksid nüüd? Mis mõttes sajab lund...
Meedialaager on ka nüüd kindel, regasime eile ära. PS! Vihkan seda, et mitu head asja sattus ühele ajale. See kord isegi 3.

Avrili uus plaat polegi nii hea, kui oleks võinud :[ nutukad laulud

neljapäev, 17. märts 2011

tuuuumaväsimus

Kui kaua ma pole kirjutanud! Teil on vedanud, et mul pole aega olnud, või ei vä? :D Aga hakkan jutuga pihta, seda on palju.

Üks hommik, raske meenutada, milline, tervitasin juba kaugelt keemiaõpetajat, kes vastas mulle selle peale "Hullumaja Stella tuleb" & muigas. Teate miks? Sest ma kunagi kirjutasin ta vastamislehe peale, et ma tulen hullumaja kontrolltööd vastama. (ehk siis töö, mis oli minu jaoks täielik hullumaja, nii keeruline, et paha hakkab) Mulle meeldib ikka ta ikka täiega! :D

1. päev Tartus
Aga pärast kolmapäeva perekonnaõpetust algas lust & lillepidu. Sõitsime bussiga Tartusse, haigelt hea päike oli ka! Käisime kinos "Minu libaabikaasat" vaatamas, kus tõsiselt sai kõva häälega naerda! & siis oli jälle hetkki, kus oli totaalselt "aawwwwwwww" stseen. Haiget huumorit sai seal ikka, te ei saa naljast aru, kes näinud ei ole, aga see hetk - mulonlahedadlambad.com - :D no totaaalne naer! Kinos kellelgi targalt välgatas peas, et "ou, me oleme päikeseprillidega ju, 3D kino!!!" :D Haiget huumorit, palju palju. Pärast kino me vist niisama tšillisime ringi. Igaljuhul kella poole 9 ajal läksin mina ära.
Marsruut oli pidevalt Tasku-Kaubamaja-Tasku-Kaubamaja jne...

2. päev Tartus
Hommikul 7:45 mõninga hilinemisega hakkasin KHK-sse minema. Täitsa jalutasin, sest tahtsin teada, kaua ma sinna kõnnin (kunagi peab ju vb tõesti seda teed hakkama käima), aga läks mingi pool tundi vist. Igastahes, miks ma kutsekasse läksin, oli sp, et seal oli lahtiste uste päev! :P Kutseka ees sain M, K ja K-ga kokku ning läksime sisse. Sees nats olnud, hüüdis keegi juba "Stelllaaaa" ja siis see keegi näitas meile natuke maja, kuna infotunnini oli aega. Küsisin niisama P-lt, et palju kutsekas õpilasi on. Ta ütles, et 3500 kuskil. Ja ta ei valetanud!! :D Infotunnil kargas kõige pealt aula ees KHK maskott TIGU, kellel olid pikad KHK harilikud käes (need pikad kummist orsmthng, mida saab keerata jne), et neid õigete vastuste eest jagada. Küsitigi, et palju kutsekas õpilasi on. Keegi hüüdis kolm tuhat, öeldi, et vale. Siis mina vaikselt ütlesin, et kolm pool JA GUESS WHAT KAS SAIN HARILIKU SIIS V? :D Ilmselgelt sain ja kaks tükki veel!! Ühe andsin Maarjale, enda oma kaotasin hiljem kahjuks ära. :/ Pärast infotundi valisime me turismi ja rekreatsioonikorralduse eriala, mida ühes klassis tutvustati. Üks eriala hakkas huvitama küll, kuid kahjuks ei saanud me teiste erialade kohta midagi teada... Nt oleks tahtnud teada ka, mida see multimeedium endast kujutab, aga noh... Vähemalt ma tean, et ka kutsekasse minnes, oleks mul midagi õppida. Ja sinna läheks juba inimeste pärast ka. Edasi saime koolil ringkäigu teha. Nägime juuksurite ja õmblejate värke-särke, pagaritöökoda, ehituse värke-särke, ühikat jne. Ja oioiii kui palju tuttavaid. Pärast kogu seda värki kutsekas, läksime linna. Käisime mäkis, siis käisime Taskus, siis Kaubamajas. Kell 14 läksid Kaisa, Kata ära ja jäime Maarjaga. Tal lõi lampi pähe, et ouu, a läheks Lõunakasse siis juba ka. Läksime ja olime. Lõunakas ootasime bussi, siis arvestasime täiega aega, et kas me jõuame ära käia veel mõnes kohas ja siis bussile. Arvasime, et ei jõua. Kesklinnast siis läksime kiiresti Karlovasse, et ma oma asjad ära võtaks ja tagasitulek sealt oli noo... ulme :D Pargis, väga haige tatikas, tuli vastu ja tal oli mingi mängupüss. Vehkis sellega meie poole ja tulistas kah veel! Okei, see ehmatas ära ka, aga see poiss ise... vaene laps. Karjusin ta peale natuke ja siis libisesime teed mööda edasi. Bussijaama, KUSJUURES, jõudsime õigeaegselt, aga mõtlesime siiski natuke hilisema bussiga minna, sest meil oli vaja veel üks asi ära ajada. Pool 8 jõudsin koju lõpuks. Tuumaväsimus on peal, jõhkralt! Aa... ja surma poleks saanud mitte üks kord, vaid lausa kaks. Esimene kord oli peaaegu bussi alla jäämine, teine kord siis pargis :D Hästi.
Haigelt palju kõndimist Kaupsi ja Tasku vahelt. Ma ei taha teadagi, mitu korda ma kummaski kohas nii täna kui eile kokku viibisin. Paha hakkaks vist. Eriti palju lihtlaused tuli siia postitusse, kuid väsimus ei luba keerulisema konstruktsiooniga lauseid ehitada. :P

Sellised mu 2 päeva Tartukeses jälle olidki :)

Aga kuulge, mis ma siin ikka jutustan! Homme jälle raske päev - 7meni koolis.


Yellowcard - Shadows and Regrets - 1:45 peal läheb eriti heaks.

laupäev, 12. märts 2011

too bad you're nothing

Uskumatu kui loll ma olin neljapäeval. Käisin keemiat vastamas, kuid vastasin valet tööd. :S Vastasin töö, mille olin ammu ära teinud ja korras hinne, kuid ikkagi vastasin seda, mitte nt polümeere, mida vaja oli :D Aga kullakallis endine klassijuhataja ei teinud ka seda märkama, sest meie puhul ei vea ta pastakaga hinnete ja kuupäevade joont.

Ja mul on nii savi, et ma valetasin nüüd oma vanuse kohta, kuid edu nõuab seda valet praegu! MIS MUL KAOTADA IKKA ON? Isegi nädal koolist puudumist väärib seda! See kõik lihtsalt väärib seda!

Aga lisan pilte ka nüüd, muidu lähen eelnevast liialt äksi täis:










Mul on tõsiselt vägev tunne. Selline tunne, et nüüd hakkan ainult enda jaoks elama ja inimesi, keda mul enam pole, neid ei lähegi tarvis. Nagu näha, on osad minuga siiamaani kaasa tulnud ja tulevad ka edaspidi. Selline tunne, et nüüd olen isepäine, sest mul on aeg juba midagi saavutada ja see võimalus, mida proovigu vaid mu vanus rikkuda, on just täpselt see, mida ma tegema pean. Nagu T ütles, oled selle asemel koolis ja teed füüsika kt-d v? Ei. Olen seal, kus pean. Aga... aitab sellest, ma ei taha mitte midagi ära sõnuda, sest muidu pean tulema siia jälle oma halvast elust rääkima. MA EI LUBA VANUSEL SEDA ASJA ÄRA LÖRRIDA, RAISK

kolmapäev, 9. märts 2011


<---- SUCCESS ehk petsime Anu Saagimi ära!



Aga mind ootab ees nüüd megaränk kunstiajaloo konspekti ümberkirjutamine, kuna nüüd ta siis lubab teha töö vihikuga. Kuid vihikut pole mul gümnaasiumiaastate peale veel kordagi seal aines olnud. Seega tuleb see osa, barokk, maha vehikda! Ja vihik tuleb ka võtta, siinjuures.



I heard, heard myself say things I take back.

If I could, could re-tell and make these stories last.
I see, see shadows of who we'll always be.
When I drive, drive these roads that made our memories.




esmaspäev, 7. märts 2011

Teate, mis on hea une saladus? Raamat. Hakake lugema raamatut ja te magate. Ma võtsin kätte v.a Erich Maria Remarque teose "Läänerindel muutuseta", lugesin kolm rida ja magasin tundpool. Kirjanduse kursus on ikka vastik küll. Ma ei saa raamatukokku minna ja ühtegi head raamatut võtta, sest kui mul on valida, kas loen head raamatut või kohustuslikku, siis ahvatlus on ilmselgelt selle esimese variandi raamat võtta.

Eile oli mul veel ainult kuum olla ja kurk valus, kuid täna on juba palju hullem. Fcking sitt aeg haigeks jääda praegu. Ma ignoreerin haigust, sest ei saa lubada puudumist endale. Pea valutab ja nohu on nüüd ka, aga ise ma olin rumal rumal tüdruk, et välja pluusi väel ronisin. Ja minult veel küsiti: "KAS SUL KÜLM EI OLE?" Ja mina ütlesin, et loomulikult mitte! Ega külm ei olnudki tegelikult siis, aga nüüd on küll külm ja päris halb ikka olla. Kraadida ma ei julge, sest see ei lubaks mul kindlasti kooli minna. Ei ole aega haige olla nah... rsk.

Nüüd nats veel, siis vaheaeg, eks. Pärast vaheaega tuleb meedialaager, kooliteatrite festival ja näitlejate koolitus, niiet... kevad tuleb veits kiire vist. Pluss muidugi koolis toimuvad üritused ja muud jamad. Aga positiivne on see, et 13 nädala pärast on juba suvi. :) Oooh, ja juunikuu tuleb ka üks vägev ja raju, olen kindel!

Jaa.... miks ma arvasin, et asi läheb nii, et kogu klass ütleb "Stella, ja Stella. Stella teeb selle, mhm, Stella jaaaa!" ja minul pole vastuvaidlemisekski hetk vaikust või üldse sõnaõigust. Heh, nagu klassijuhataja ütles "Ega siin sul vist midagi vastu vaielda ei ole :D" Jeh... aga see on maru vastutusrikas ülesanne, ma ütlen. Ja huvilisi, kes mind aidata tahaks, pole kusagil :D Ja neid, kes isegi aitaks mind... nendega ma kardan, et lähen raksu ja ei suuda koostööd teha. Maru hea on selles jamas üksinda olla... aga ei nurise rohkem, kõik läheb hästi. :)

laupäev, 5. märts 2011

Hello!

Oeh, ma ei tea, kust ma peaksin alustama, aga ma tean, kuhu jutuga jõudma peaks. Koolis on olnud normal. Üks päev oli meil perekonnaõpetuse asemel ootamatult bioloogia. Marupõnev eks? :D Haaha, tegelikult oli nii, et meil polnud vihikut kaasas ja nagu pildilt võib näha, siis tegin mina konspekti õpiku tagakaanele ja mu pinginaaber kirjutas salvrätikule :D Raju.



Eile oli 12ndikel kirjandi proovieksam ja kuna meie meediaõpetajake oli saalis nende juures ja meil oli hädasti vaja lehe jaoks talle pildid anda, siis pidime saali minema ja neid segama. Maruvastik tunne oli minna saali, teades ise, mis tunne on seal istuda, kirjutada ja kui keegi saali tuleb, siis peab ikka vaatama, kes tuli. Nagu ma pärast kuulsin, oli mõni tarkpea isegi mulle lehvitanud, aga ma ei julgenud üldse nende poole vaadatagi, sest nii halb oli neid segada. Aga need pildid... Me saime poolest kirjanduse tunnist ära, sest nende piltide jamamisega läks niivõrd kaua aega lihtsalt. Ja üldse tuli see asi nii ootamatult, aga jutt on siiski Otepää Teatajast, kus võiks öelda pehmelt, et töötavad otsustusvõimetud inimesed. Kunstiajaloos oli ka eile hea noh. Õpetaja tegi mulle juba oijumalkuimitmenda märkuse, et mul on õpikule paber ümber panemata. Ma olin nagu, so what, nkn ei kasuta ma seda, aga õpetaja andis mulle suure autopildi ja siis Kaisa pani mulle paberi ümber. Poisid aga sattusid sellest paberist vaimustusse ja küsisid endale ka neid. Aga siis saigi reedene koolipäev kiirelt otsa ja kõik olid vabad koju minema.

Õhtul oli Anneliisi sünnipäev. Kinki käisime talle ostmas neljapäeval ja mõtlesime, et teeme roosa kingituse talle, nagu ta isegi on. Tegimegi. Ostsime igast Hello Kitty staffi, mis Otepääl oli (nt täispuhutav HK, HK värvimisraamat, kommid-pulgakommid-šokolaadid, märkmik jne) Kõige ilusam oli aga HK peakujuline (ilmselgelt roosa) nö pildihoidja vms. Hästi vägev asi ja see oli spessiali nunnu, kui me panime enda pildid ka veel sinna. Pluss roosad roosid! Sünnipäeval küsiti, et pulma tulime või :D Nii vägev kimp lihtsalt siis.
Aga oot-oot... Ma kiirustasin ette... nii.

Pidu hakkas kell 6, aga meie (mina, Maarja, Triin, Kala) hakkasime alles 8 läbi Otepäält minema. Käisime veel kiirelt poes ja hakkasimegi Valgjärve poole kihutama. See Valgjärve-Otepää tee on ikka nii tuttavaks juba saanud :D Kohale jõudsime, oli loomulikult kogu rahvas juba kohal ja loomulikult lendasid küsimused "kella ei tunne vä?" meie pihta :D Seal oli rahulik, mõni teipis Anneliisi telefoni laua külge, oi ja isegi mind teibidi kättpidi S-iga kokku :D, mõned tegid tordiloopimissõda, enamus lihtsalt vaikselt jõi ja ma lugesin isegi Cosmot! Kuigi mõned asjad pidin mitu korda üle lugema, sest Dins andis vaikselt tunda. Aga tuju oli eile niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii hea. Ilmselgelt ei osanud seal aga keegi pilti teha ning mul ei olegi ühetgi ilusat pilti siia panna, aga ma panen sellegipoolest need pildid, mis mul on, mis sest et need pole just väga head.




Aga mingi 11 läbi hakkasime Otepää poole sõitma. Enne minekut veel rüüstasime Anneliisi tuba ja sättisime, et ikka head välja näha ja no... kui mõni poiss ukse tagant oleks juttu näiteks pealt kuulanud, ma usun, et see oleks sitaks naljakas olnud. Suht huumor oli ikka. :D Osad külalised olid ka edasi pittu läinud ja siis läksime, ülla-ülla, ikka Helpi. EKS MULLE LOETI KA SEEKORD SÕNAD PEALE :D Aga seekord polnud nii vaikne ja igav ja rahulik, kui eelnevad korrad olnud on. Tantsisime täiega, tõmbasime igalpool ringi ja tuju oli niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii hea ja niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii tore oli olla. Igasuguseid seiku tantsu vahel tuli ka ette. A'la kes kutsus enda juurde, kes tantsima, kes küsis telefoninumbrit, kes vahtis lihtsalt kogu aeg, kes tõmbles (minu tõttu :S), aga no... mul oli lihtsalt hea tuju ja kõik läks ikka hästi. Nt kui ma seisin Helbi eesruumis peegli ees, tuli mingi tüüp rääkima "Sa oled nii ilus, sa ei pea ennast sättima." blääblääblä, mingi mõttetu mesijutt. (ja see on ka alati ühesugune!) Siis tulid Triin ja Kellu ka minu juurde ning ma küsisin tüübi käest, et kas nemad on ka ilusad ja kas nad ka meeldivad talle. Ilmselgelt vastas tüüp "jah", mille peale mina ütlesin, et ta on mõttetu vend, kui kõik tüdrukud tema jaoks ilusad on ja et mina temaga tegemist ei tee. Ja kõndisin minema :D Aga igasugu vaheklippe jätkus seal veel, nii teistel kui minul! Aga väga mõõdukas pidu oli. Sellesmõttes mõõdukas, et mul pole vaja sinikaid ja valusaid kohti üle lugeda, meenutada tegusid ja kahetseda. Mul on vist imelikult palju mõistust :D Aga just nii tulebki pidu panna, nagu eile panime, sest täna on ainult head emotsioonid ja ei pea oma pead liiva alla eilse eest peitma (vähemalt mina, üks teine vist isegi peab :D)! Supersuper lihtsalt! Eilse eest tõmbaks lausa kriipsu seina peale. Muideks, see Baari-Annika kommentaar on mul ka meeles!

Ja taaskord sõitsid Kala ja Maarjaga mu kindad Valka. Jätsin nad ka seekord autosse, et pärast võtan ära, aga nad läksid nagu ka eelmine kord megavara minema ning mu kindad said jälle Valka sõita. Ja pluus kah!

EILE OLI NII TORE, EILE OLI NII TORE!! Ja sõbrad on ikka niihead.

StellllllllllllllllaR