kolmapäev, 1. detsember 2010



Õpi tegema
siis kui ei taha
ja leppima
siis kui ei saa.
Õpi nägema
siis kui on pime
ja kuulma
ning kuulama ka.

Õpi naerma
siis kui on valus
ja uskuma
siis kui ei tea.
Õpi andma
kui keegi ei palu
ja minema
siis kui ei pea.

Pean mainima ka seda, et kirjandusetunnid on mulle juba väljakannatamatud & väga ärritavad, sest ma lihtsalt ei suuda enam kuulata õpetaja parasiitsõna SIINJUURES ja natuke harvemat parasiitsõna SEALJUURES. Keskmine sagedus on neil VÄHEMALT kord minutis. Kui ma kumbagi sõna neist kuulen (ISEGI SIIS KUI MA ÕPETAJAT EI KUULA, MA KUULEN ÄRA SELLE), siis ma kas lihtsalt peksan pead vastu lauda, üritan pastakat käes katki pigistada, häälitsen toonil ma-enam-ei-suuda-seda-sõna-kuulata või siis tõmban sajanda kriipsu vihiku äärele, kuhu ma neid kokku loen. Kui te vaid saaksite aru, kuidas mind see häirib.. see on jube. Eelmisel aastal oli iga lause ette & taha tal vaja öelda NII. Lugesin nood tunni jooksul kokku & mäletan, et sain üle 60mne. ÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕhhhh... ei salli noh!!


16 päeva

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar