reede, 5. november 2010


Ma täna ei räägi koolist (seega eelnevatest päevadest ma ei räägi).

Täna hommikul haarasin laualt telefoni. See ei võtnud pilti ette & ma sain juba vihaseks. Pidin siis aku tagant ära võtma & uuesti sisse lülitama. Nägin kella, see oli 7.17! PAANIKA! Ma pidin ärkama 6.55, seega olin päris kõvasti sisse maganud. Tõusin kiiiiiiresti voodist & pidin kõiki tegevusi tegema korraga, et kahekümne minutiga valmis saaks. Lõpuks tuli mulle meelde, et ma pean pangast ka veel läbi jooksma & siis sealt alles bussijaama (külastuskeskusesse). Kell oli 7:39 kui ma hakkasin oma pangakaarti otsima rahakotist, aga ema nii muuseas mainis, et mu vend just eile mängis sellega. Siis keerasin rahakoti pahupidi, venna rahakoti pahupidi, kust ma leidsin vaid enda Cinamoni boonuskaardi, Maxima Aitäh kaardi & rootsi raha. Ma mõtlesin, et tore tõesti.. siis sahmerdasin veel & jooskin uksest välja. Ma arvan, et kell oli juba päris palju. Olin juba tänaval, kui tuli meelde, et pangakaart on ju teise jope taskus! Jooksin tagasi & järsku käis PLÄRTS! - mu valgemustakirju telefon kukkus liiva sisse & mu süda jäi seisma, sest mul oli selline tunne, et ma panin telefonile veel jalaga ka & ei julenudki vaadata, kas kõik ok ikka. Läksin tuppa, kahmasin oma jope & otsisin kõik neli välimist taskut läbi & no arvata on, et alles seal taskus, kuhu ma viimasena vaatasin, oli mu pangakaart. Läksin siis tuldud teed tagasi & hakkasin bussijaama poole minema & siis Kaisa juba helistas "kus sa oled? tee kähku!" Ise läksin siis kusagilt üle muru & lõikasin niipalju teed, kui võimalik oli & jõudsin ikka õigeks ajaks. Siis hakkas buss 7.50 sõitma & tee peal ma muidugi pidin nii mõnelegi helistama, et oma väga vasakule teele kaldunud hommikut kiruda & kurta. :))
Valka jõudsime, siis läksime Valga Kultuuri-& Huvialakeskusesse, kus me pidime juba kell 9 olema, aga kuhu me jõudsime, ma julgen arvata, et enne poolt 10 ehk. Enne kui sisse läksime, saime endale mapid, kus oli järjehoidja, siis paberid, üks äge kaustik & ülikihvtid & multifunktsionaalsed pastakad saime ka :D ning ristsõna &.. vahel kui jutt igavaks läks, siis oli vähemalt midagi teha. Esimene pool oli kuidagi enam-vähem, aga peale lõunapausi läks huvitavamaks. Huvitavam oli teine pool, kus oli põnevam jutt & palju huvipakkuvam. Meelde jäi: "Pole probleemi, sa saad selle" Kõige selle mõte oli, et noortele tõestada & rääkida, et selleks, et olla edukas, EI pea Valgamaalt lahkuma. Nad kõik rääkisid sellist juttu, et "Kui noor tuleb minu firmasse & tahab teha tööd, siis TA SAAB SELLE. Pole probleemi" Ma küsisin veel, et kui ma näiteks tahaksin saada ajakirjanikuks hoopis, aga ei saanud ülikooli ning vaid ähmaselt tean, mida see kinnisvara tähendab, siis kui tõenäoline oleks saada mul kinnisvara firmasse tööle & selle peale vastas üks kinnisvara firma mees "Kui oled hea suhtleja ja tahad, siis ma ei näe probleemi" Saate aru.. kõike saab noh. Kui ise lähed & pakud end.. SA SAAD SELLE. ;) & no eks meil lauas sai nalja ka ju.

Pärast seda jalutasime linna peal, käisime Maarja juures, jalutasime veel linna peal ning teel bussijaama rääkisime & arutlesime eluasjade üle. Ning kui tuli buss, istusime bussi peale & loksusime jälle tund aega tagasi.

Kokkuvõtteks oli sellest päevast ikka kasu. See pani mind mõtlema, järelikult võib seda kasulikuks pidada. Kui ülikooli ei saa, kas ma siis ilmtingimata ikkagi pean Tartusse ära minema?

A & feisbukis oli järgmisel reedel toimuva Get Wastedi piletide jagamine & no.. ma ei mäleta kuna ma viimati midagi võitnud oleksin niisama nagu, aga kohe kui koju jõudsin oli kiri, et sain!! "Sinu nimi on listis" päris hea :D

& ole õnnelik, ei olegi täna ühtegi roosapead siin :D

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar