reede, 29. oktoober 2010

"kes kannatab, see kaua ootab"


Paratamatult lähevad ju vanasõnad veits sassi neljapäeva õhtul. Jaa, paratamatult. Niiii.. aga mis ma siis teinud olen!? Esmaspäeva õhtul läksin Tartusse & sealt teisipäeva hommikul Tallinnasse. Sinna jõudsin juba kell 2 vist, aga aega oli veel 4 tundi. Sel ajal lugesin raamatut (loomulikult mitte Balzaci) ja olin ebuddys & passisin lihtsalt niisama tühja. Kell neli läksin laevale & asjad ära topitud, kohe ringi rändama! Laeval oli baar, pubi, ööklubi & lounge´d üksteise otsa. Et neid oli sitaks palju seal jep jep. & need olid ka jõõõõõhkralt ilusad! Kuna see oli tsirkusekruiis, siis sai tsirkust ka. Vahel seda vaadates hakkasin liiga kunstiliselt mõtlema ning selles on heas mõttes süüdi Kerli, tänu kellele, olen asju nii nägema hakanud (mis on edusamm mulle kui mitte kunstitegijale, a seda arvasin ma enne), kuid saamaks lahti Otepää-mentaliteedist, on veel väga pikk tee, kuna ma ju.. jah. Nii.. mäletan, et pärast seda show´d läksin lifti ootama (ma arvasin, et ainult filmides juhtub nii, kui lift võiks kiiiiiiiiiiiiresti-kiiresti tulla, siis see viivitab ja inimene, kellega rääkida ei taheta, seisab sealsamas). Deem.. ma siis kirjutan selle ära juba, sest tagantjärgi mõeldes oli see päris hea rsk :D

Terve selle aja, kui ma vaatasin seda etendust, istus minust eemal üks mees. Ta oli TÄPSELT nagu need türklased ja teised maalased, kes lisavad eesti tüdrukuid msni. Kuna ta ei lõpetanud vaatamist minu poole, hakkasin ma juba toolil nihelema & üritasin täiega mitte välja teha. Kui etendus läbi sai, tuligi see lifti-hetk. Seisin seal & täiesti märkamatult oli järsku TEMA ka seal.. minu kõrval. Vähe ei hakanud jälle imelik olla & ma juba närveldasin, et kus see lift nüüd OMETI on. Kui mõõt täis sai, keerasin end ringi, et trepist minna, aga ooo... siis julges ta mind kõnetada ning teen, mis tahan, aga see lause ei lähe mul meelest: "You don´t have to be so shy" Mu silmad olid tõllarattad, ma olin ära ehmunud & vaatasin teda nagu WAT? Mees rääkis midagi, ilmselgelt oli tal omakeelne aktsient, mis on eriti TEMASUGUSTEL väga haige, seega.. ei saanud ma eriti ta jutust aru ning ilmselt oli ka asi selles, et ma olin TÕEPOOLEST nii hirmul, et ei suutnudki midagi kuulata. Raputasin isegi küsimuse peale "you don´t KNOW english?" pead. Lõpuks ma lihtsalt ütlesin, et pean minema, & põgenesin teise laeva otsa. Istusin kuhugi nurka, et ma eriti leiav poleks & värisesin seal mingi pool tundi. :D Lõpuks kui rahulikuks tagasi sain, läksin tagasi ning järsku oli ta jälle mu ees. Ma ehmusin konkreetselt.. nagu keegi oleks ehmatanud.. nagu keegi oleks seljatagant "BÖÖÖÖÖÖÖ" karjunud. Ning vähe sellest, et ma teda kartsin, hakkasin ka tema gängbängi kartma, kuna nood nägid samasugused välja. Pffff..

Aga muidu valdas lõbus meeleolu :P & teine õhtu oli juba much better! Kolmapäev möödus Stockholmis & maru kontrast oli Tallinnaga. Seal olid igal pool jalgrattad & isegi Väntplatsid ning maru paljud inimesed jooksid tänaval vastu, aga Tallinna saabudes, nägin kohe sadamas reklaami McDonaldsi taustal "Tere tulemast Tallinna". Hahhaa.. Käisin isegi muuseumis.. wow

Nüüd olen Tallinnas & täna peaks ära koju ka minema. Pole mitte midagi teinud, vaid lihtsalt käinud igal pool, a peaks nagu kooli peale ka juba mõtlema. Jehh.. eilne oli ka mõnus, mis möödus nalja, rummi, kaartide & kõige muuga.


Nüüd nv.. veel viimast!

& muideks, kas teate, kust Facebook alguse sai?

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar