pühapäev, 31. oktoober 2010

& lähengi homme jälle 7:45 kooli või?


Laupäev-pühapäev olid täiiiielikult puhkamispäevad. Eile oli veel ränk väsimus sellest reisist & igalpool käimisest, et peale voodi mujal ei kannatanudki olla. Õhtud olid veits tegusamad & praegu tulin ka just väljast NING.. väljas veel täitsa kannatab olla. & mulle meeldib, et pime on. :) Nägin täna ka langevat tähte ning Tenno soovitas mul kiirelt soovida midagi. Üks soovi osa läks täide. Loodan, et teine ka.. mingiski perspektiivis, kui kahte soovi ikka ühelt langevalt tähelt võis soovida. Balzaciga pole ma kirjeldustest kaugemale jõudnud. Nüüd nagu eksisteerib juba tahe seda lugeda, kuna Ivar hakkas mulle seda sisu ümber jutustama & ilmselt see tungiv soov see raamat siiski läbi lugeda tuli ka sellest, et ei saa ju alla jääda.. (ning mu loetud raamatute arv alates juunist 2010 suureneks!) Suve alguses kirjutasin kõik raamatud & kergelt ka nende sisu/mõtte, mis ma lugesin/loen nüüd, Wordi, sest nagu õpetaja ütleb, siis on hea neid kirjandis kasutada näidetena ning mu näited ongi kõige paremad just kirjanduslikest allikatest, ühiskonnast, ajakirjandusest jne.. ajaloolised näited näiteks jumala nullid.

INIMENE PEAB ARENDAMA & TEGELEMA OMA TUGEVATE KÜLGEDEGA - see lause veab mind viimasel ajal edasi.. & sellest on abi niipalju, et ma ei põe asjade pärast, mida ma ei oska ning 200% tõenäolisusega ei hakkagi never ever oskama.. Kõik peaksid selle peale mõtlema, sest ei saa ju olla parim kõiges. See mats egole on juba vaadata kellegi teise pealt nii valus, et seda ise tunda.. hm.. ei tahaks. Vastad valesti, üritad end parandada. Kuid õpetaja ütleb sulle siiski: VALE. Heal juhul küsib ta ka sinult: millal sa ometi õppima hakkad? Üritad uuesti, kuid asjata.. Saad teada õige vastuse & suunurgad teevad 60kraadise pöörde allapoole & sa hakkad otsima vabandusi, miks sa ei osanud. Kirud ennast, et jaa.. muidugi või siis lihtsalt saad midagi täiesti uut teada. NO MILLEKS?

OK.. asi kisus veits ära. Peaks promoma veits siin ka, et niipea, kui võimalik, saab OG-s jälle meie "Heroiini" näha, kus me oleme kõik paremaks saanud, esimese etendusega maha saanud, närvid rahunenenud & teame omi häid & halbu külgi, ning neid muuta veelgi paremaks ning oskame veeeeeeeeel suuurepärasemalt & profesionaalsemalt mängida oma rolli!

Minu vaheaja moto oli: ei mingit õppimist, vaid puhkamine. Kui irooniline see tundub, kui õpetajad küsivad "PUHKASITE HÄSTI JAH?", kuigi nad ise teavad SUUREPÄRASELT palju nad kellelegi õppida andsid. Täielik jama & no.. mul suva, mis mind homme koolis ees ootab, aga laske vahel rahus ka olla.

Muideks, osad küsivad, et mis värk mul nende roosade peadega on & kuna ma ise selliseks end värvin, aga don't worry.. ma ei tahaks olla roosa.. päris ise.

aga homme siis kooli või.. ?

reede, 29. oktoober 2010

"kes kannatab, see kaua ootab"


Paratamatult lähevad ju vanasõnad veits sassi neljapäeva õhtul. Jaa, paratamatult. Niiii.. aga mis ma siis teinud olen!? Esmaspäeva õhtul läksin Tartusse & sealt teisipäeva hommikul Tallinnasse. Sinna jõudsin juba kell 2 vist, aga aega oli veel 4 tundi. Sel ajal lugesin raamatut (loomulikult mitte Balzaci) ja olin ebuddys & passisin lihtsalt niisama tühja. Kell neli läksin laevale & asjad ära topitud, kohe ringi rändama! Laeval oli baar, pubi, ööklubi & lounge´d üksteise otsa. Et neid oli sitaks palju seal jep jep. & need olid ka jõõõõõhkralt ilusad! Kuna see oli tsirkusekruiis, siis sai tsirkust ka. Vahel seda vaadates hakkasin liiga kunstiliselt mõtlema ning selles on heas mõttes süüdi Kerli, tänu kellele, olen asju nii nägema hakanud (mis on edusamm mulle kui mitte kunstitegijale, a seda arvasin ma enne), kuid saamaks lahti Otepää-mentaliteedist, on veel väga pikk tee, kuna ma ju.. jah. Nii.. mäletan, et pärast seda show´d läksin lifti ootama (ma arvasin, et ainult filmides juhtub nii, kui lift võiks kiiiiiiiiiiiiresti-kiiresti tulla, siis see viivitab ja inimene, kellega rääkida ei taheta, seisab sealsamas). Deem.. ma siis kirjutan selle ära juba, sest tagantjärgi mõeldes oli see päris hea rsk :D

Terve selle aja, kui ma vaatasin seda etendust, istus minust eemal üks mees. Ta oli TÄPSELT nagu need türklased ja teised maalased, kes lisavad eesti tüdrukuid msni. Kuna ta ei lõpetanud vaatamist minu poole, hakkasin ma juba toolil nihelema & üritasin täiega mitte välja teha. Kui etendus läbi sai, tuligi see lifti-hetk. Seisin seal & täiesti märkamatult oli järsku TEMA ka seal.. minu kõrval. Vähe ei hakanud jälle imelik olla & ma juba närveldasin, et kus see lift nüüd OMETI on. Kui mõõt täis sai, keerasin end ringi, et trepist minna, aga ooo... siis julges ta mind kõnetada ning teen, mis tahan, aga see lause ei lähe mul meelest: "You don´t have to be so shy" Mu silmad olid tõllarattad, ma olin ära ehmunud & vaatasin teda nagu WAT? Mees rääkis midagi, ilmselgelt oli tal omakeelne aktsient, mis on eriti TEMASUGUSTEL väga haige, seega.. ei saanud ma eriti ta jutust aru ning ilmselt oli ka asi selles, et ma olin TÕEPOOLEST nii hirmul, et ei suutnudki midagi kuulata. Raputasin isegi küsimuse peale "you don´t KNOW english?" pead. Lõpuks ma lihtsalt ütlesin, et pean minema, & põgenesin teise laeva otsa. Istusin kuhugi nurka, et ma eriti leiav poleks & värisesin seal mingi pool tundi. :D Lõpuks kui rahulikuks tagasi sain, läksin tagasi ning järsku oli ta jälle mu ees. Ma ehmusin konkreetselt.. nagu keegi oleks ehmatanud.. nagu keegi oleks seljatagant "BÖÖÖÖÖÖÖ" karjunud. Ning vähe sellest, et ma teda kartsin, hakkasin ka tema gängbängi kartma, kuna nood nägid samasugused välja. Pffff..

Aga muidu valdas lõbus meeleolu :P & teine õhtu oli juba much better! Kolmapäev möödus Stockholmis & maru kontrast oli Tallinnaga. Seal olid igal pool jalgrattad & isegi Väntplatsid ning maru paljud inimesed jooksid tänaval vastu, aga Tallinna saabudes, nägin kohe sadamas reklaami McDonaldsi taustal "Tere tulemast Tallinna". Hahhaa.. Käisin isegi muuseumis.. wow

Nüüd olen Tallinnas & täna peaks ära koju ka minema. Pole mitte midagi teinud, vaid lihtsalt käinud igal pool, a peaks nagu kooli peale ka juba mõtlema. Jehh.. eilne oli ka mõnus, mis möödus nalja, rummi, kaartide & kõige muuga.


Nüüd nv.. veel viimast!

& muideks, kas teate, kust Facebook alguse sai?

pühapäev, 24. oktoober 2010

MUSKAD





Homme teen viimase posti siia. Praegu pidin lihtsalt mainima, et ma sain silma alla täna (kogemata) löögi, ning ma tõesti uskusin, et see polnud nii tugev, et jälg sellest jääks, aga.. maruuu valus on puudutada & on paistes & nats sinine! Ilus on, päris hästi hakkab silma, aga ma kardan, et see muutub veel hullemaks. MH, miks see pidi nüüüüüüüüüd juhtuma? :D


Täna veel Otepää, homme Tartu, teisipäev Tallinn & Läänemeri, kolmap Stockholm!

laupäev, 23. oktoober 2010


Ei ma ei viitsi alustada sellest, et on vaheaeg. Me kõik teame seda isegi. Ei ma ei viitsi alustada ka sellest, kui HEA see on, sest ME KÕIK teame ju isegi! Küll aga reedel koolist tulles, mõtlesin ma, et algas jõuluvaheaeg, ning ma oleksin pidanud hoopis Tartusse sõitma, et minna külla vanaemale. Kuna aga ei ole mingit jõuluvaheaega, siis jäi see kõik ära.. Mäletan, kuidas ma eelmise aasta jõule südamest vihkasin & tundsin, et need tulid lihtsalt nii valel ajal. Sellel aastal on siis hoopis teistmoodi.. juba 2 kuud varem ootan.

Eile oli meil üle pika aja draamaklassi "koosolek" või ma ei teagi, kuidas seda nimetada. Ausalt öeldes, olen nats pettunud, kuna lootsin suuremaid plaane, aga ei ma ei vingu. Lihtsalt 5 kuud oli pikka vahet & ma tõõesti lootsin, et nüüd läheb asi täiega käima, aga noh.. jah.

Eile õhtul lootsin jällegi, et saan ilusti kodus olla & puhata, aga ei. & ma olen ausalt nüüd targem, sest.. kuidas ma muidu oma vigadest õppida saaksin, kui ma neid ei teeks? Ise läksin, ise kannatasin, aga selles halvas leidsin ka paar head asja, niiet.. kuradi hea on praegu kodus olla ikka rsk.

- mu mycka on nii hea

kolmapäev, 20. oktoober 2010

Kas teadsid, et kui päike paistab, siis alati sinule?


Eile meil kehalise tunnis oli orienteerumine. Alguses me Maarjaga ei saanud sellele üldse pihta, aga kuna meil klassis on hea tiimitöö, öeldi need neli punkti meile ette. Siis vaatasime kella, et meil on maru palju aega veel & jalutasime häääääääästi aeglaselt metsast välja, tegime ümber koolimaja ka suure ringi & tänava peal kõndisime siksakke või siis diagonaale - kuidas soovite - ikka selleks, et aega viivitada. : PP Vot sellised olemegi siis.
Eile ütlesin, et on hea ilm raamatut lugeda, jaa.. jäin hoopis magama & läksin veel pärast vihmaga välja kah!

Oehh.. 2 päeva. Homseks polegi midagi õppida & homme on teise tunni ajal karjääri nõustamise teemal loeng, naiss. Tuleb kerge päev. :))

Veerandi algusest me oleme alati õpetajatele tunnist lahkudes öelnud "Head vaheaega!", mitte "nägemist" ega midagi. Alguses nad ei tabanud nooti, aga lõpuks, kui me (eriti mina, Pitsa & Kaisa) seda tihti ütlesime, siis said aru, et me olemegi sellised ju. Täna oli meil viimane mata tund. Klassist lahkudes, hakkasin hõikama juba "head vaheaega", aga siis mõtlesin, et rsk.. ongi ju vaheaeg nüüd. Ongi ju õige hekt seda soovida & küll see aeg läks ikka kiiresti, kui ma alles esimesel koolinädalal seda juba soovisin.

heh

teisipäev, 19. oktoober 2010

vihma sajab & kõik ujub


Eilne päev oli täismõttetus ning õhtu oli lihtsalt ajaveetmine vene keelega. Sellega seoses pidin täna pettuma, kuid mul on veel võimalus! Aga pettunud olen ikkagi & ka kirjandis. Täna seda ära andes, ei olnud üldse hea tunne sees ning ma arvan, et puntkidega seekord on mul taandareng toimunud. Imelik on ka kirjutada ühel kindlal teemal pidevalt, sest õpetaja juba ju teab seda kõike, niiet sellesmõttes on parem katsetada teisi teemasi, aga punktide koha pealt jällegi.. noh ei tea. Vähemalt 12ndas ei paranda mu tööd mu enda õpetaja & siis võin ma kirjandis end korrata ning kirjutada sellest, millest ma juba kirjutanud olen! Eks ju.. Täna kusjuures, saate aru.., meil oli inka tunnis õppealajuhataja. Eelmisel esmaspäeval mõlemad õppealajuhatajad kuulasid meie tundi ukse tagant pealt, ilmselt nad siis ALLES nüüd said teada, millised meie tunnid on. Lennart keelas ka kõik laulmised karmilt ära, aga noo for real.. ega see normaalne ka just pole, et nädalas korra keerame tümmi põhja & laulame - kui mitte vaadata õpilase seisukohalt. Igaljuhul oli täna tunnis PMTS vaikus, aga no.. vabalt tundsime me end ikka.

Täna liiklustunnis saatis Maiko mulle sõnumi: "Head nimepäeva, kallis Stella. Soovivad: Maiko, Keili, Helin & Miša" See oli nagu TÕELISELT nunnnuuuuuu :) Alguses ma ei pannud seda tähele, sest kuulasin muusikat, & M nägi seda, ning siis helistas, et ma ikka sõnumit märkaks. Awws.

Homme on maastikumäng, millest meie klass osa ei võta & ausalt öeldes, kui praegu ilma vaadata, siis ega väga ei nuta ka sp. Aga mulle meeldib see ilm, mis väljas on: ideaalne ilm raamatu lugemiseks. Nvdel sellist ilma ma ei salli ofc, aga praegu vist võikski minna hoopis lugema. : P Neljap on HALLOOWWEENI disko & siis ongi reedesed 4 tundi & vaheaeg peab tulema hea!

Homme ilmub meie Otu Tungal!!

pühapäev, 17. oktoober 2010

Sunday, October 17, 2010


Ma isegi ei ütleks enam, et aeg jookseb või lendab kiiresti, vaid lihtsalt ütleks, et seda nagu ei olegi tunda. Eilne päev kadus täielikult ära & õhtu/öö möödus veeeeeeel kiiremini. Jube oli kella vaadata. Kui arvasin, et vaatasin 5 minutit tagasi kella, oli see olnud juba tegelikult pool tundi tagasi. Kuidas saab selline asi võimalik olla?? Teine, mis on, on see, et viimane nädal koolis ju käia & VAHEAEG! Alles oli ju oktoobri algus, nüüd juba keskpaik. Väga ulme.

muideks, ma sain kunstitöö viie, mu kirjutamisoskus aitab mind vahel :D

Haridus- kas kohustus või võimalus?

reede, 15. oktoober 2010

hey, you, welcome to the party


Päris hästi või - pole juba väga ammu kirjutanud. Kas see siis tähendab, et mul on palju, millest rääkida? Nädala algust pole mõtet eriti meenutada, sealt ei mäleta ma midagi, v.a teisipäevast liiklusõpetust. Kõik räägivad, kuidas nad autokoolis käinud on, aga keegi pole rääkinud, et see meie keeles "liiklusmees" meil siin Otepääl nii naljakas on. Naljakas sp, et ta ei saa millestki aru :D & päris ausalt ka.. kui temalt midagi küsida, hakkab ta rääkima sellest, kuidas autot käima pannakse, kuigi küsimus oli hoopiski selles, kuna meil töö tuleb.. Eelmises tunnis küsis ta meilt, mis värvi on auto signaaltuled. Te vastaksite kollased jep? Aga tuleb välja, et ei ole nad midagi kollased. See hetk meie tunnist kõlas umbes nii:
keegi meist: "Kollased"
liiklusmees:"ei"
keegi meist: "punased?"
liiklusmees: "ei"
keegi meist: "no oranžid siis vä?"
liiklusmees:"ei ole. kollased on"
keegi meist: "no ma ütlesin, et kollased ju!"
liiklusmees:"te ei öelnud, need pole kollased, vaid merevaigukollased."
NAER
Pärast rääkis oma autovärvist & hakkas uuesti keerulist panema: "Mu auto on sidrunikollane, ei ole kah.. laimiroheline hoopis!"
NAER jälle võieivä. Selles tunnis nalja saab, seega kannatan need autorooli joonised & mootoriehitused & debiilsed küsimused ära, millele ainult poisid vastata oskavad! :D

Eile käisime me Kohtla-Nõmmel. Pool 8 hakkasime kooli juurest sõitma & sinna jõudes, oli kõigepealt kivide vaatamine, millele jätkus maa-alla minek. See oli ägeeeeee.. saime maa-all sõita & süüa & nalja sai nagu koooogu aeg. :) Meil oli vist kõige lõbusam grupp üldse, no mitte vist, vaid kindlasti, sest selle tegi ju eriti toredaks ka meie muldvana füüsika õpetaja, kes midagi ei kuulnud & kes ainult enda ette rääkis (või siis enamus aeg minuga), aga seda teeb ta ju alati :D

Pärast lõunat saime automatkale minna & no see oli MARU PLASS. Seal põlevkivimägede vahel nii kihutada, läbi muda & mille kõige, ning lõpuks veel metsa kinni ka jääda - vot see oli elamuuuuus. :) Terve selle tee istus ühel pool mind ka Volmer, kes selle kõik vapralt vastu pidas :D Kange vanatädi. Siis lõpuks kunagi, kui taevast sadas vihma & nagu ei sadanud ka, pandi meid keset tundmatut kohta maha & öeldi, et nüüd algabki meie jalgsimatk. Wuhhu, tore oli, et meil osad poisid ikka kaarti & kompassi korraga lugeda oskasid, sest muidu oleks jama olnud. Pidime kõndima, ning siis oli meie ees veetakistus, aga selle ületasime parvega ning hullu midagi ei juhtunud. Kõndisime edasi & tuli teine veetakistus: köis & tross üle vee. Ma kaalusin pikalt, kas minna jalgsi tagasi & siis kusagilt ringiga või riskida & üritada mitte vette kukkuda. Riskisin & ei kukkunud. Ilmselt ka tänu ühele 10nidikule, kes hoidis seda asja kuidagi tasakaalus. Igaljuhul aitas ta mind! :) Varem olin ma sellist asja teinud mitte üle vee, aga seikluspargis, kuid seal pole olnud elu iialgi ohus, kuna miski hoiab ju kinni, aga seal.. polnud midagi. :D Alla vaadata väga ei kannatanud & ma teadsin, et kui lahti lasen, on 2 meetrit õhulendu & vette, kuiiid nii õnneks/kahjuks ei läinud & saime kõik ilusasti üle (ilmselgelt läks Volli jalgsi). Edasi ekslesime palju & jalad olid pärast nii läbi märjad, et enam polnud mingit vahet, astusid vette või ei. Tagasitee läks ka väga kiiresti, ilmselt sp, et oli lõbus & ka tänu S-le, kes viitsis meie ees läpakat üleval hoida, et me filmi saaks vaadata "Vampiirid imevad", ilma hääleta, aga vähemalt pilt liikus. Eilse päeva emotsioonid olid muidugi väga võimsad & see koht oli ikka väga tasemel.
Täna hommikulgi sain veel ajalooõpetajaga muljeid vahetada & jutustada, mis kõik ära oli. :D

& nüüd jälle nädalavahetus, mille nimel elanud olen. Täna ei toimu minul midagi, kuna hea on kodus olla, sest ringijooksmist igal pool on nii palju olnud, aga homme õhtul võib jälle kluppi minna või kuhugi, mis pole kodu!

Olenemata kõigele jamale, on päris hea olla. Kerge pohhuist? Tegelt mitte, lihtsalt tuleb VAHEAEG & MA SAAN ÖELDA "AIDAA & TSUTSUFREII, MU SÕBRAD" & siis tagasi tulla & kommi tuua, loodetavasti :)

tsutsufreiii

esmaspäev, 11. oktoober 2010

Valgamaa aasta õpetaja nii tore & hea ?

Päris kurb, et selle aasta tiitel läks vägale valele inimesele. Kas tõesti keegi siis ei tea, MILLINE TA TEGELIKULT ON?

pühapäev, 10. oktoober 2010

liiga halb, et tõsi olla.


"Elu pole kurb, vaid elus on kurbi hetki."

Kahjuks on need hetked väga sagedasteks muutunud. Kogu see langus algas eelmisest esmaspäevast, kui tuli üks jama teise otsa. Sina said kurva uudise & tollest hetkest läks kõik järjest hullemaks. Minul lihtsalt läks kõik valesti. Jumal pidavat andma igale inimesele nii raske koorma, kui ta kanda suudab. Ma olen korduvalt sõimanud teda egoistiks & alles eile arvasin, et ainult mina jään talle ette. Kõigil on raskeid hetki elus, aga need tuleb ületada. Ka hambad ristis või nõretava südamega. Lihtsalt peab, sest vähesegi vaeva korral lähevad asjad ainult paremaks, allaandmine teeb kõik hullemaks. Seega TULEB pingutada, TULEB hakkama saada & PEAB olema tugev. & sa TEAD, sa POLE üksi.
Nii kerge on anda teistele nõu & öelda: kõik saab korda, ise seda tõepoolest siiralt uskudes. & ma tean, kui raske seda uskuda on, kui ei suuda lihtsalt asju positiivsemalt näha. Raskused on meil, et neid ületada & seda me teemegi. Seisma jääda ei saa, tagasi veel vähem, seega jääb ainult edasi minna. Kõik on halvasti.. see ON fakt & kõik läheb valesti, on teine fakt & kolmas on see, et kõik läheb nüüdsest vaid paremaks.

Naer läbi pisarate on õpitud oskus, ka mul. Aga vähemalt mina tean, et kui sa naeratad, siis pole see tegelikult see, mis sul südames on.

A me saame üle, sa saad hakkama.

Kallis, K (L)

reede, 8. oktoober 2010

kõik läheb valesti!

Ma tunnen praegu päris tõsiselt, et kõik asjad kasvavad üle pea. & ma nagu ei oska midagi teha, aga keegi teine ei ütle ka mulle mida teha. Miks ma ei suuda ise oma asjadega hakkama saada & mõelda välja, mida teha? :( kõigele lisaks olen jälle otsustusvõimetu nagu alati!

kõik läheb nii valesti

neljapäev, 7. oktoober 2010

Viimasel ajal olen kõik...


... unarusse jätnud, alustades blogiga & lõpetades farmiga. (vahepealset osa vist polegi). Pole 4 päeva kirjutanud & neid päevi nagu meenutada oleks ka raske. Esmaspäeva ma üldse ei mäleta, peale selle, et K sai kurva uudise, mille pärast ta koolist ära läks & minu pilk oli terve päeva nii tühi, a mõtteid peas oi kui palju. Viimane asi, mida ma tollest mäletan, et me olime meedias & peale seda.. must auk. Teisipäeval olid mõned tööd & üldsiselt jälle ei mäleta. Kolmapäeval kooli ma üldse ei läinud, vaid käisin hommikul Tartus arsti juures & mujal ka, siis koju jõudsin alles kell 4 läbi. 17:45 aga oli juba Oti pubi juurest uuesti Tartu sõit, siis tegin kiiresti korda end teatriminekuks (Rootsma oli ju korduvalt öelnud, et teatris peab hea välja nägema). Tartu sõit läks kiiresti & see aeg ka, mida nimetati et-jõuaks-ikka-kohvikusse-ka & algaski Tšaikovski ballett "Spjaššaja krasaavitsa" ("Uinuv kaunitar"). Esimene vaatus oli tund aega & vähe ei oodanud, et see tund kiiresti mööduks. Õnneks möödus & enne kui magama jäin, oli juba vaheaeg. Läksime kippelt välja (õhk oli tõeliselt ergutav) & jõudsime käia poes & rahulikult ka tagasi jalutada, mõningad asjad veel & siis algas juba 2. & 3. vaatus. Teine pool balletist oli juba äärmiselt igav, kuna aru midagi ei saa, mis sündmust nad seal tantsides tantsivad. & kui ma lugesin kavast vaatuste sisu, siis oli juba edasi igav vaadata, kuna ma teadsin, mis juhtuma hakkab - seega hea, et ma alles pärast esimest vaatust lugesin, mis seal toimus. Muidu oleks 2 tundi tühjaistumine olnud! Samas oli seal ka neid, kes päris reaalselt magama jäid, sest see lihtsalt oli nende arust igav, a ise ma niipäris ka ei teinud, sest kas ma tahaksin, et keegi magaks saalis, kui mina olen laval? Ei ju.. issand ma ei taha mõeldagi, mis tunne mul oleks, kui keegi "Heroiini" ajal magama jääks..
Tagasisõit läks samamoodi kiiresti & Justin Biideri laulu ei jõudnudki päris lõpuni laulda, a teisi laule see eest ikka.
Homme on meil koolis stiilipäev jälle NOHIKUD & PUNKARID. Üritan olla homme punkar või siis wanna-be punkar, a et vähemalt klass punkti saaks. Homme pean tegema ka ajakirjanikutööd, et siis nädalavahetusel olla jälle väga hõivatud. See tähendabki, et nädalavahetusel TULEB teha ära mul : retsensioon balleti kohta, portreelugu & pilt kunstiajaloosse. Reedel ma seda kõike teha ei viitsi & pühapäev on muu jama õppimisepäev, seega laupäev tuleb ma loodan, et töökas. Katsugu aind keegi mu plaane nüüd rikkuda või midagi välja pakkuda, et ma saadaks kõik selle per*se & mõtleks, et "pühapäev on ka päev". Ei.. sellel nädalavahetusel tahaks olla korralik, sest ma vaatasin oma päevikust, et augusti keskel algasid mul iga nv-sed peod & need on kestnud siiani!!! 8 nädalavahetust, millest lahutada üks, kui olin kohtunik kahel päeval, siis igal neist on olnud ikka mingi pidu. Peaks pausi tegema & see nädalavhetus sobiks väga hästi. Nii mõtlesin ka eelmisel nv-l, aga seekord võiks see ka reaalselt juhtuda.

& homme ärkan ma juba ma usun u pool 7, et jõuaks kõva meigi omale näkku toppida, kõik haaknõelad & katkised asjad selga ajada & siis ilusti kooli minna & et see "intervjuu" ära teha, et pärast siis lugu kokku kirjutada!

näeme, tsutsufrei

pühapäev, 3. oktoober 2010

uau heeeelp!

Eile oli ilus päev. Tõsiselt, ilm oli ilus & soe oli & veriveri naiss. Ma mõtlesin, et tuleb totaalne puhkamine & mitte millegi tegemine, kuna ma nädala sees ainult unistan päevast koos rahu & vaikusega. Seda kõike aga ei juhtunud.. SEST laupäev möödus palju lõbusamalt.
Ega ma kaua aega üleval ei saanudki olla & filmi vaatamist pmts alustadagi, kui Riinu mulle juba ühe ajal helistas, et läheks välja. Läksime & jalutasime mööda tühja linna & lõpuks kui ma suutsin ära otsustada, et ma lähen temaga Aedlinna, oli kell juba 2 & hakkasime minema. Sellest pildist & sellest hetkest, kui seda nägime, algaski tõepoolest kõik.

Nii.. kõndisime siis Aedlinna, tee peal juba avasime korgid & hea oli olla. Aedlinnas kisus mäng päris pingeliseks, aga no 2:3 pole ka hullu. Jalka sai umbes natukene enne viit läbi & läksime linna tagasi. Saatsin Riinu kiriku juurde ära & tõmbasin ise ka koju ära & hakkasin juba niiiiväga õhtut ootama. Aeg läks isegi suht kiiresti & lõpuks kui kell 11 sai, läksin ära välja. Pidin Kaisa, Marju, Tääri & mõned teised ka veel ära ootama, aga õnneks mitte üksi. Neil juba väga rängalt katus sõitis & see purjus inimese jutt tundus kainena ikka hoopis teistmoodi. Lõpuks kui kõik ukerdatud said & mõni ropsitud sai, läksime sisse ära & pmts kohe läksime võtsime joogid ka. See viin & mahl läks nii tuimalt alla, et siis, kui mina juba uut tahtsin, siis Kaisa alles oli omaga poole peal no. Alguses polnudki seal muud teha, kui juua endale tuju sisse & vaadata, kuidas kaks Otepää "piffi" bedwettersitest nii hullult ekstaasis olid, et ainult tiirutasid nende ümber & minu arust, suht tüütasid. Võieivä? Ma ei mäletagi kõike, mis oli enne seda, kui me nendega lõpuks ühes lauas olime. Ilmselt siis niisama tsill & no niiiiiiiarmas, et neil oli jumala siiralt kahju, et nad meile plaati anda ei saanud. Krt, ma ütlesin endale, et ma ei hakka neist rääkima väga, sest no tavalised inimesed nad nagu kõik, a ma ikka ei suuda. :D Olid VÄGA sõbralikud kusjuures & rääkisid päris huvitavaid asju. Hea, et siis Joosepi (laulja) number olemas on või.. päris lahkelt jagas meile, aitäh jah.

Ühesõnaga kokkuvõttes oli kogu see Help & need bedwettersid kokku väga äge & Helpi ei pidanudki perse saatma. Naiss.
Nii.. edasi. Edasi vist oli nii, et me läksime mingi pool 3 ära. Kaisa läks ilusti-kenasti-rahulikult eramendiga koju, a ma mis tegin, et alles pool KAHEKSA koju jõudsin? Eee ääüüõõ. Mäletan, et me pidime minema sinna jõledasse majja, aga siis ma lõpuks hakkasin kartma & ei läinud! A nüüd mõtlen, et oleks ikka pidanud & no surnuaeda ka mitte. Klubi & kodu vahe oli 5 tundi, aga mida me tegime siis? Vist niisama. A maru kiiresti läks see aeg või mulle ainult tundus & nii ongi kui sinuga koos olla?

Igaljuhul.. väga kõva nv oli jälle & nüüd on esmaspäeval koolis millestki rääkida! & mul on terve rida asju vaja tänasega ära teha, kuid kus on viitsimus & tahe? Kadunud, totaalselt.

ÜLIKÕVA NO!

tsutsufrei

reede, 1. oktoober 2010

If practice makes perfect, and I am doing it wrong, then I am doing it perfectly wrong.


Ma põen küll jah mata vastamist kolmapäeval, sest see ON teema, mida ei oska mina & ka klassi ühed targemad teevad seda kolmele, siis.. ei tea, kas suudan kahele või siis kolmele ära vastata. 1 on nagu liiga hull KT eest saada ju :D

Eile, neljapäeval, oli tavaline 6 tundi, lõppu 7. füsa vastamine. Vene keeles sai sitaks nalja! Poleks uskunud, et Rootsma tunnis annab nii naerda, et pisarad jooksevad & hingata ei saa vahepeale, kuna lihtsalt on niiiiinaljakas :D Sealt tunnist edasi füüsika vastamisse ma enam nii rõõmsalt ei läinud, sest kui ma töö ette sain, tõdesin, et ma ei oska. Kodus loen õpikust, saan aru. Tean, mis need mõisted on jne.. aga töös? Eee.. ?? Küsisin õpetajalt, kas ma võin pooleli jätta & kunagi uuesti tulla, aga nüüd on ikka hea meel, et sita kaelast ära sai & no ÄKKI tuleb ikka parem hinne. :)

Täna oli meil õpetajate päev = täiesti tühi päev. Et midagi me ei õppinud, v.a. ühes eesti keele tunnis, ülejäänud aeg oli lihtsalt koosveetmine. Lõpuks kui tunnid läbi said, jalutasime Kaisa, Rasmuse & Janikaga linna poole, kuid nemad läksid bussijaama, a ma koju. Edasi sain kõndida koos Trollaga, kes küsis mu käest, et miks see tsutsufrei nii moes on & lõpuks ütles, et ma olen eriline mölakas, mölakas, aga no ERILINE :D:D (Y) Huvitav inimene ta. :D

& HOMME ON OTEPÄÄ "KELDRIKLUBIS" HELP BEDWETTERS!! :)