teisipäev, 24. august 2010

fuck u

Musta mantliga mees. Ma näen, ta laseb inimesi maha.. Koolis. Keegi ei saa midagi teha, mina ei saa midagi teha. Abitus. Kas ta tuleb siia ruumi? Kas ta laseb meid maha? Kas me sureme nüüd? Hääled.. ta on lähedal, aga ta möödub. Ta läks ära. Järsku oleme väljas, keegi ütles, et politsei on kohal & ohtu pole. Me olime rõõmsad & kõndisime väljas ringi, otsisime teisi. Tegelikult polnud ikka midagi nii. Maas lamasid surnud politseinikud & õpilased. Mu klassikaaslased, mu sõbrad. Mulle kallid inimesed. See oli rohkem kui jube. Jälle paanika.. Ma nägin, et keegi neist oli veel elus & ma küsisin, kas see mees läks ära. Vastus kõlas: "Ei, ta tuleb teie juurde." Kohutav tunne, kirjeldamatu hirm. & siis ma nägin seda musta mantliga meest jooksmas sinna, kus me just olime. Ma ütlesin teistele, et lähme, päästame ennast.. L ütles mu selja tagant "ei" & mina jooksin. Kui isekas..

Imelik öelda, aga ma kardan.

Ei tekita just eriti head tunnet. Üleüldse on sitt tuju.

FU!!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar