laupäev, 3. juuli 2010

Uau.

No ma mõtlesin totaalselt, et hommikul saan Riinuga Konsumi juures kokku & võtan talt raamatu & tulen siis seda lugema & praegu oleks mul juba pool kindlasti läbi, aga ei. Konsumi juurde läksin, aga kuna Riinu hakkas pinnima & ta vend (üllaülla :D) lubas mu ikka kaasa võtta, siis läksime hoopiski jalkat aedlinna vaatama. Mängud hakkasid kell 12 pihta & sinna tuli mingi FC PALUPERA võih :D igastahes, ma kahtlesin küll, kas mõni vend neist kümmegi täis oli :D & maru vihased olid need vennad, nagu herilased. AUSALT! Üks vend lõi palli TÄIEPASAGA & ma ütlen, Riinul oleks kaamera olnud täiesti sodi, nägu ka, kui poleks seda posti olnud, mille vastu see pall, TÄIEPASAGA MA KORDAN, vastu läks. Minu reaktsioon oli hea: "OIII KURAT" & panin karjuma, vastasel juhul poleks vist Riinu arugi saanud, et midagi toimub, sest tema vaatas teisele poole. Mina nägin & jäin palli jõllitama.. ma nägin, et see tuleb meie suunas, TÄIEPASAGA ENDISELT, jõllitasin & ma ei tea, miks ma kuidagi ei reageerinud. Ma teadsin, et see pall maandub kohe kas minu või Riinu näos, aga ma ei suutnud midagi mõeldagi. & järsku, kui pall juba VÄGA lähedal oli, läks see vastu posti. Taevane õnnistus ma ütlen. Aitäh Jumal! See oli see sama tunne, nagu siis, kui seebikates hakkab keegi auto alla jääma & siis vahib ise autoga tõtt & näitleja suudab ainult karjuda & ei liiguta ennast. Vot samamoodi oli täna ka vist meil. HUHHHHH.
Vahepeal siis käis Riinu ujumas, mina jäin raamatut lugema. Nagu ma pärast kuulsin, KAISA, olid sa rannas burksiga Riinule vastu tulnud & öelnud, et "on ikka tüüp" vms, kui Riinu ütles sulle, et ma raamatut loen :D Ilmselgelt.
Siis hakkasime tagasi kõndima. Tee peal, no USKUMATU, keda ma nägin :D Õhtul siis joome! & siis me helistasime Riinuga ühele onukesele, loodan, et me siiski saame kuidagi & miski vahele ei tule ;)

Täna vaatasin Päästeala laagri nimekirja, mille jaoks mina nüüd liiga vana olen, & kohe tuli meelde, kui lõbus seal 2 suve olla oli. Eriti viimasel aastal kui me saime rühmas paremini läbi, kuidas me olime nagu tõeline meeskond, kuidas me armeenlasi pasteerisime, luurates nende majja & kuidas nad meid siis SÕBRAPÄEVAL väga kurjasti vaatasid, kuidas me oma lipu vardasse tõmbasime & vahele jäime & kuidas me siis põdesime seal, mis meiega tehakse, kuidas me luurasime purjus kasvatajaid, kuidas me vaidlesime, kes lipu peale veepudeli joonistab & kuidas me mõtlesime, mis meie rühma nimeks & slõuganiks saab, kuidas me luuraja-riietega siis diskol käisime, kuidas me seal värviliste lipikute mängu võitsime pimedas metsas sorkides, kuidas me Nublu komme saime süüa, kuidas me kustutasime tuld, päästsime, kuidas me esmaabi õppisime, kuidas me politseloengut pidime kuulama, kuidas meil oli seal niiiii tore :) Muidugi ka meie STEN-MAN, kelle me panime jumpstyle õppima, tema oli see, kes kogu aeg ütles OMMIK siiski, & meie kaardimängud. & meie NOOR PÄÄSTJA Aare, kelle me panime ka mingit tantsu õppima :D
Igastahes seal nimekirjas oli siis mu eelmise aasta rühmakaaslase nimi, kes sel aastal abikasvatajaks läheb. Veab tal, see on nagu tõepoolest väärt laager :) Muidugi meie rühmas olijad, olid kogu aeg südamega asja juures, kuna kõiki huvitas see teema & väga vinge, et mõningatel ka sellel alal juba kindlad plaanid on :) Meie TULIVESI!


PS! See lipp on siiani mul kapis alles & alles ta ka jääb :)


AA.. ma homme maale! jeejeee (loodan, et enam kapsaid kõplama ei pea :D muidu oleks nagu OK)

loodan nüüd mõnusale päevale mõnusat õhtut ka :) sa võiks juba helistada naguuuu

vot tak

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar