laupäev, 24. juuli 2010

Siin.. kus pole sind.

Jõudsin just Tartust & ma ilmselt ei viitsi rääkida, kuidas ma käisin Pirol joomas või kuidas ma eile samal ajal läksin edasi sünnipäevale & kuidas täna kell 6 õhtul alles sealt ära Tartu sain või kuidas kõik oli NIII hea. Kuid jah.. ilmselgelt olen oma mõistuse nüüd veel rohkem ära kaotanud kui enne & ilmselgelt ma tean nüüd veel vähem kui enne. Samas ilmselgelt lööb mu süda nüüd jälle kiiremini, aga samas ILMSELGELT, kas sellel on mõtet? Samas kui ma kuulan praegu Ozzy Osbourne "Dreamer" nüüüüd siiin kodus üksinda, siis pole see väga asjakohaste sõnadega, aga kurb ilus laul ikkagi & selle lauluga tuleb ju kõik see meelde jällegi. Kuigi ma pole dreamer, vähemalt hetkel. Ah persse.. ma ei tea ise ka vist mida ma tahan. & mida ma üldse selle jutuga öelda tahan? Kas ma mõnele küsimusele vastuse ka oskan anda? Vist mitte.
Müstiline, kuid ma olen rahul.

Ma olin 6 päeva ära, nagu selles mõttes ära, et kui ma täna Otepääle jõudsin, oli mul wtf.. mulle jõudis alles siis kohale, et ma olen nüüd Otepääl. Selline tunne oli, et ma olin justkui teises maailmas vahepeal elanud, veider tunne. Ei oleks tahtnud veel siia. & maru imelik on mõelda, kus ma öösel olin, kus ma hommikul olin, kus päeval & kus õhtul & nüüd siin! See ei tundu kui 1 päev. Veider, nagu mu juttki.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar